Platini ei lubanud Eestile mängu Prantsusmaaga

Euroopa jalgpalliliite ühendava organisatsiooni UEFA president Michel Platini, kes on ühtlasi ka Prantsuse jalgpalliliidu asepresident, ei tahtnud lubada, et siinse vutijuhi Aivar Pohlaku salasoov järgmisel aastal ka tõeks saab.

Nimelt on Pohlak ammu rääkinud, et tuleval aastal, kui Eesti jalgpall pühitseb 100 aasta juubelit, tahaks näha Eesti koondist sõprusmängus eksmaailmameistri Prantsusmaa vastu platsile jooksmas.

“Tõesti, Eesti jalgpallil sajas sünnipäev?! Aivar, miks sa ei öelnud,” müksas kuulus Platini Eesti jalgpalliliidu presidenti küünarnukiga. Kuid lubadusi tema huulilt auväärse tähtpäeva eel sellegipoolest ei langenud. “See ei ole UEFA rida, vaid rahvusliku alaliidu asi. Olen Prantsusmaa vutiliidus ju vaid asepresident,” lausus Platini muigega.

Möödunud aastal värske tuulepuhanguna UEFA koridorid kihama löönud ühenduse uus president Platini tuhises eile Eestist läbi. Kuulsate reformidega radikaali märgi külge saanud prantslane aitas Pohlakul riigi- ja linnaisadega raha teemal läbi rääkida ning lubas, et ka UEFA toetus ühele oma väiksemale liikmesriigile Eestile ei katke.

“Siiski — kõik on teie enda kätes, UEFA saab vaid aidata teil võimalusi luua,” oli Platini sõnum kohalikele asjameestele.

Platini kohtus nii kultuuriminister Laine Jänese kui ka linnapea Edgar Savisaarega. “Rääkisime siinse jalgpalli tulevikust. Seletasin, kui palju annab UEFA Eesti jalgpalliliidule raha ning arutasime, kui suur võiks olla teiste panus,” võttis vutijuht räägitu kokku.

“Mulle oli tähtis tulla Eestisse ja näha, mida tehakse siin UEFA rahaga ning mida saab veel tulevikus korda saata.”

Pohlak rääkis kõneldu täpsemalt lahti. Tema sõnul arutleti kultuuriministeeriumis pikalt Eesti koondise kodustaadioni A. Le Coq Arena tuleviku üle. “Praegu vastab see kõigile rahvusvahelistele nõuetele, kuid nõuded arenevad samuti edasi,” selgitas Pohlak. Tema sõnul on plaanis areeni kasvatamine korruse võrra kõrgemaks, samuti staadioni katmine katusega.

Lisaks A. Le Coq Arenale tahab jalgpalliliit UEFA ja riigi abiga korda saada Narva Kreenholmi ja Kuressaare linna staadionid. Nimelt ihub jalgpalliliit hammast tüdrukute U-17 või U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldusõigusele aastal 2011 ning sama vanade poiste turniiri organiseerimisele aastal 2013. Selleks on vaja aga mitmeid korralikke võistluspaiku, mida Eestis praegu napib.

Tallinna linnapea Savisaarega kõnelesid Pohlak ja Platini aga täismõõtmetes jalgpallihalli rajamise võimalikkusest Lillekülla, lisaks arutati veel võimalusi, kuidas toetada Lasnamäe Ajaxi minihalli ehitust ning TVMK jalgpallikompleksi kerkimist Lasnamäele.

Eesti jalgpalli infrastruktuur UEFA presidenti ei vaimustanud ega ka ehmatanud. “Tuleb silmas pidada, mis riigiga on tegu. Võib-olla ei saa Eestit võrrelda Inglismaa, Prantsusmaa või Saksamaaga, kuid see on teie riik ning teie jalgpallijuhid on teinud seda, mida nad on nõuks võtnud teha. Edasine areng ei sõltu minust, vaid ainult teist endist. Meie oleme siin selleks, et aidata,” lausus ta.

Siiski — riivamisi sõltub Eesti jalgpalli käekäik ka UEFA presidendist, kes on Euroopa jalgpallis radikaalseid muutusi hakanud juurutama.

“Esimese asjana viisin sisse hulga administratiivseid muutusi, muutsime UEFA statuuti. Nüüd võivad kõigi alaliitude presidendid osaleda kohtumistel, rääkida oma mõtteid. See puudutab ka Eestit,” selgitas Platini, keda seob Pohlakuga lisaks ametlikele suhetele ka sõprus. Prantslase sõnul lähtus Eesti-visiit ühtlasi ka soovist tänada talle möödunud aasta presidendivalimistel toetuse andnud Aivar Pohlakut isiklikult.

“Samuti muudame Meistrite liiga turniiri demokraatlikumaks, mis annab Eesti klubile omakorda pisut parema šansi tulevikus kõrgemale tõusta tõusta,” jätkas Platini, kes on just selliste uuendusplaanidega ära teeninud suurte jalgpallimaade kriitika.