•• Kuidas sa Le­vadia–Flora täna­vuse viimase omavahelise kohtumisega rahule jäid?

Poisid tegid hiilgava mängu. Olime selles kohtumises parem, liikuvam pool. Kahju, et me ei saanud pärast nii head esitust võidupunkte. Puudu jäid ainult väravad, kuid see polnud sellepärast, et pallurid poleks üritanud. Kaks nädalat tagasi mängisime sarnase mängu Tallinna Kaleviga, kus olukord läks juba farsiks kätte — mõned mängijad lihtsalt ei suutnud nendest tuhandetest võimalustest tabamust teha. Midagi pole teha, jalgpallis otsustavad väravad. Värava löömine on keeruline kunst, kus on vaja oskust ja tehnikat.

•• Kas näed Floral veel mingit kullalootust?

Neli mängu on veel ees ning me üritame need võita, kuid selge on see, et ainult meist ei sõltu tiitli saamisel enam midagi. Levadia peab punkte kaotama, kuid kõik teised meeskonnad on nendega võrreldes nii kehvakesed, et ma ei näe, et neist oleks Levadiale mingit vastast. Ütlesin juba hooaja keskel, et meie oleme ainuke meeskond, kes neilt tänavu võib tiitli käest võtta.

•• Sinu aeg Floras on lõpule jõudnud, kuidas tehtud tööga rahule jääd?

Sain teha oma tööd täiesti rahus, keegi ei sekkunud sellesse. Ükskõik, millega see aasta nüüd kokkuvõttes lõpeb, mulle on iga hooaja lõpus olnud tähtis see, et Flora meeskond paistaks silma sportliku suhtumisega. Et me võitleks lõpuni, ei annaks alla, kuid kui keegi teine osutub meist paremaks, siis mööname seda ja õnnitleme neid. Kõik ei saa võita.

•• Siiski, sulle endale oleks see meistritiitel olnud ju väga tähtis.

Loomulikult! Ma olen oma tehtud tööga rahul, sest ma andsin endast kõik. Rohkem jõudu ja energiat sellest väikesest 177-sentimeetri pikkusest kehast enam välja pigistada pole võimalik. Olen pannud sellesse töösse oma hinge, et poisid saaksid minu treenerioskustest parima kätte. Muidugi ma olen pettunud, et me ei ole selle pika perioodi lõpetuseks meistritiitlit võitmas. Tegelikult, pettunud pole isegi õige sõna selle tunde kirjeldamiseks. Vihane pole õige sõna. Õige sõna on kurb. Olen tõeliselt kurb, et me tõenäoliselt lõpetame teisena. Meeskonnas on mängijaid, kes pole varem veel midagi võitnud — neile on ka hõbemedal meeldejääv saavutus. Kuid mina olen nii auahne inimene, et minu jaoks pole teine koht piisavalt hea.

•• Mida oled Flora mängijatele õpetanud?

Seda peab poiste käest küsima. Mina olen selline treener, kes annab endast sada protsenti. Ma olen alati seesama inimene, kogu aeg autentne ega armasta mingeid rolle võtta. Ma loodan, õigemini ma väga tahan lahkuda siit sõbralikes suhetes kõigiga. Mulle on ka tähtis see, et suutsin jätta mängijaisse mingi jälje. Et nad võiksid hiljem öelda: minu treener oli Pasi Rautiainen, ta jättis endast jälje maha.

•• Mis on olnud sulle selles töös kõige raskem?

Oleksin väga tahtnud, et Alo Bärengrub oleks veel selle aasta minu käe all mänginud. Ta oli Florale nii tähtis mängija, ta arenes iga aastaga nii tohutult! Kui Alo ja Tomas Sirevicius ära läksid, siis pidin terve keskkaitse uuesti üles ehitama. Kui nemad oleksid veel ühe aasta meie seas mänginud, oleksime ehk meistritiitlile palju lähemal kui praegu.

•• Kui sulle pakutaks seda võimalust, kas tahaksid jätkata Flora treenerina?

Olen selle viimase aasta jooksul märganud, et keegi ei ole mulle liginenud. Keegi pole tulnud küsima, et Pasi, kas sul on mingeid soove või plaane. Midagi sellist pole kordagi juhtunud. Muidugi, klubil ei ole sellist kohustust, ma saan neist aru, kuid mul on ka tunded. Ma pole rumal, olen sellest teinud omad järeldused. Esiteks — nad pole minuga rahul, teiseks — neil on muud plaanid. Kuidas ma sellele reageerin? Sellega, et teen oma tööd veel viimastes mängudes nii hästi, kui vähegi võin. See on meie viimane aasta, teeme veel nii palju koos, kui suudame.

•• Kus võiks Flora aasta pärast olla?

Sõltub eesmärgist. Ei tea, millised reeglid toob kaasa uus treener, kes iganes see ka poleks. Ei tea, kes mängijatest jäävad, kes lähevad, kuid olen kindel, et Flora on järgmine aasta igal juhul meistritiitlikandidaat.

•• Ning sa ise — kus sina võiksid aasta pärast olla?

Telefon on palju helisenud, paljud on küsinud minu plaanide kohta. Olen praegu kõik maha rahustanud — Flora on pikk, paljunõudev ja energiat vajav projekt ning kuni viimase mänguni 15. novembril olen täielikult oma poiste päralt. Võlgnen neile seda. Pärast seda mängu panen lipsu kaela ja veedame mängijatega ühe toreda õhtu, lähme diskole Parlamenti või klubisse Prive. Alles pärast seda teen otsuse oma tuleviku kohta.