Levada: tundub, et kõike mida teinud oled, ei hinnata vääriliselt
Lisaks on Levadia erinevad klubid võitnud kuuel korral Eesti karika ning pakkunud unustamatuid elamusi eurosarjas esinedes.
49-aastase Levada on heatujuline, äsja on lõppenud klubi juhtkonna ajurünnak Levadia kümnenda sünnipäeva väärika tähistamiseks. Et on ka esindusmeeskonna peatreeneri Igor Prinsi sünnipäev ja temperamentne Levada soovib ka selle sündmuse tähistamist klubi tegevdirektori Sergei Hohlov-Simsoniga läbi arutada, küsib ta intervjuu umbkaudset pikkust ning nõjatub tugitooli küsimusi ootama.
Viktor Ivanovitš, palju õnne FC Levadia saabuva esimese suure juubeli puhul! Kümme aastat on selline kummaline aeg, mida ei oskagi pikaks ega lühikeseks hinnata. Kümneaastane laps näiteks läheb koolis juba neljandasse klassi. Kas Teie jaoks on FC Levadia ka kui neljandasse klassi minev laps või on ta kaugemale arenenud?
Mulle on need kümme aastat möödunud kui…(laseb sõrmenipsu). Tõesti möödunud sama kiiresti kui…(laseb taas sõrmenipsu). Kui sa selle kooli näite tõid, siis jah, kümneaastane laps peaks olema ühtteist juba õppinud olema ja klubi organisatoorselt seda ka on. Igaüks teeb oma tööd, kõik toimib. Sergol on oma töö (viipab klubi tegevjuhile Sergei Hohlov-Simsonile), Indrek töötab oma valdkonnas (viipab klubi pressiesindaja Indrek Petersoole), sekretär teeb oma tööd, kõik toimib. Kui siin kümme aastat tagasi oli Levadial näiteks välissõit Bukaresti, siis kogunesime siia kõigiga ja arutasime kuidas sõita, siis nüüd tehakse see iseenesest ära. Ma võin rahulikult istuda ja sigarit tõmmata (naerab). Kui vaid sportlik tase järele tuleks (tõsineb).
Lahkusite hooaja algul klubi presidendi kohalt. Kas see samm oligi tingitud sellest, et klubi organisatsioon toimib iseenesest või oli see au osutamine teistele, kes Teiega koos klubi vedanud?
Nii seda kui teist. Õigemini esiteks see, et klubi toimib iseenesest hästi ja teiseks võimaluse andmine teistele silma paista. Vahet ei ole, niikuinii teavad kõik, et mina olen klubi omanik.
Levadia on tulnud viiekordseks Eesti meistriks, Teie klubid on võitnud kuus Eesti karikat. Olete edukalt esinenud eurosarjades. On Teil klubi omanikuga suuremaid ambitsioone, hankida paremaid mängijaid ja tõusta näiteks Meistrite Liiga alagrupiturniirile?
(Mõtleb pikalt) Ausalt öeldes praegu ei ole.
Miks siis?
(Taas pikk mõttepaus) Raskeid küsimusi esitad. Põhjuseid on palju. Pole enam seda ettevõtlikust. Nende kümne aastaga on tekkinud tunne, et kõike mida sa teed ei hinnata õiglaselt. Esimestel aastatel tulin kõigi uuenduste ja ideedega õhinal kaasa. Aga nüüd aja möödudes, kellele sa teed kui staadionitel pole publikut. Ja pole ka kõrget mängutaset. Viimases kohtumises (0:0 viik FC Floraga) olime tõesti nõrgad. Eesti meistrivõistluste tase tervikuna on alla käinud. Klubide tase on alla käinud. Meilt lahkusid pärast eelmist hooaega Kotenko, Vassiljev, Purje, Dmitrijev, Voskoboinikov, Dovydenas, Smirnov. Tõusnud pole ka Flora tase, TVMK-d tabas raske finantsprobleem, Narva Transil on ajalooliselt kogu aeg finantsprobleemid. Midagi teha pole, tase on langenud. Tundub, et klubidel pole ka motivatsiooni taset tõsta.
Puudutasite TVMK finantskriisi, ilmselt lakkab see klubi järgmisel hooajal olemast. On Teil oma professionaalne arvamus, mida TVMK-ga klubimajanduslikult valesti tehti, et kõik nii lõppes?
TVMK-ga on lihtne, Peter Sedinil tekkisid raskused muudes ärides ja sealt kandusid majandusraskused jalgpallile. Kogu lugu. Ta ärid olid ka tihedalt pankadega seotud ja pangad on praeguses majandussituatsioonis tõelised röövlid. Kui päike paistab, ulatavad sulle vihmavarju. Aga kui sadama hakkab, siis kisuvad selle käest ära.
Teid ja FC Levadiat finantskriis ei kimbuta?
Otseselt mitte, kaudselt küll. Metalliäri pole tänases majanduslanguses kannatada saanud. Ühel hetkel võivad aga kliendid koomale tõmbuma hakata ning siis võivad raskused siiagi kanduda.
Kuidas ja millises seisus Levadia oma 20. sünnipäeva peab?
Esmalt peab sinnamaani välja elama. Eks ilmselt võtad sa mult ilmselt jälle intervjuu (naerab). Ei oska öelda.
Ega Te jalgpallist tulevikus loobuda kavatse?
Ei oska sellele praegu vastata. Praegu olen ühiskondlik-sotsiaalselt selle kohustuse endale võtnud. Mõni toetab teatrit ja mõni kultuuri. Mina toetan jalgpalli. Praegu ei oska tuleviku kohta midagi öelda.
Intervjuu on läbi. Tugeva käepigistuse ulatavast Levadast õhkub ridade vahelt nukrust. On see siis väsimus võitlusest suurte jalgpalliveskite, nii omade kui võõrastega? Ajutine või süvenev? Raske öelda. Trepist alla minnes ja täienenud miljonivaadet silmitsedes (kontori kõrvalt läbi jooksvatele raudteerööbastele on veerenud suur kaubavagun mida kraana raskete metallikoormatega täidab) loodan, et ajutine. Sest on ikkagi sünnipäev.
Sportlikult tähistab Levadia juubelit pühapäeval Maarjamäe spordikompleksis sõbraliku jalgpallimatšiga klubi eilsete ja tänaste jalgpallitähtede vahel.
