Igor Prins: Floral on kõvasti mõtteainet
Igor, seni täiseduga jätkava Levadia alatine pearivaal Flora on osanud kuuest esimesest mängust koguni kolm kaotada ja jääb teist maha juba üheksa punktiga. Kas floralastele on tiitliheitlus lõppenud?
Jah, Flora on hooaja alguses küll kõvasti komistanud, aga seljataga on alles kuus vooru. Kõik on veel ees!
Mõistagi on meie eesmärk taas meistriks tulla - tiitlivõit tagab ju korraliku euroraha, millest on majanduslikult raskel ajal klubile suur abi.
Aga jään praegugi enne hooaja algust öeldu juurde, et medalite pärast võitlevad viis-kuus klubi. Kõik peale meie on juba komistanud, ja Sillamäe seni kõige vähem, vaid korra. Kuid kõigil on veel võimalusi - iseasi, kas veel meiega võrdselt (muigab).
Miks nii palju Florast rääkida? Eks Floral on kõvasti mõtteainet, kuna vahe meiega on juba üheksa punkti. Aga mis siin enam kommenteerida - meie teeme oma ja nemad oma asju.
Keda pead praegu suurimaks hõbedanõudlejaks, arvestades, et Levadia sammub taas kindlalt tiitlikursil?
Vaatame tabelit - Sillamäe nopib märkamatult punkte! Neil on omakorda kannul Narva Trans. Ma näen Sillamäel küll ja küll potentsiaali, et hõbeda pärast võidelda, sest klubi juhtkond on meeskonna komplekteerimisel vaeva näinud ja tänu sisse ostetud jõududele päris korraliku löögirusika kokku saanud. Sillamäe pallurid on senistes kohtumistes näidanud, et on kõvasti tahtmist täis.
Hooaja raskeim mäng, kus teisel poolajal läks meil päris pingeliseks. Kohtumise esimesel paarikümnel minutil tegutsesime korralikult, aga pärast juhtväravat lasime maad võtta rahulolul ning lubasime Kaljul mängupildi võrdsustada. Teisel poolajal jäime päris korraliku pressi alla, ent õnneks äratas Kalju viigivärav meid üles.
Kui seis oli 1:1, saime enesekindluse tagasi ja hakkasime jälle ründama. Iga platsilolija suutis end olulisteks hetkedeks kokku võtta ning pigistasime tänu Andrei Kalimullini kogemustele välja vajaliku penalti.
Kuidas seletad vahepealset ärakukkumist?
Kalju pressingu alla jäämine kahandas enesekindlust. Lasime vastastel rohkem palli vallata ja kui ise vahepeal palli saime, siis „oskasime" paari-kolme söödu järel eksida.
Sellistes olukordades oleks vaja rohkem julgust ning ka mõnda liidrit, kes võtaks meeskonna üldise peataoleku ajal mängu enda peale.
Milles seisnevad Levadia kasutamata reservid, et mängu veel paremaks ja kindlamaks muuta?
Selles, mille poole püüdlesime ka eelmise hooaja alguses - stabiilsuses! Peame veel tööd tegema, et head mängupilti jätkuks ka 90 minutiks ja et iga mees suudaks kogu kohtumise jooksul anda endast sada protsenti.
Materjal ehk mängijad on ju olemas, et stabiilselt hästi mängida. Marek Lemsalu ja Tarmo Kingi lahkumine ei avaldanud Levadia esinemisele mingit mõju - meil on ju aastatega välja kujunenud kindel tuumik, kelle peale võib alati kindel olla.
Samuti on teinud tubli arenguhüppe noored Sander Puri ja Igor Morozov, mõlemad on tõusnud kindlateks põhikoosseisu mängijateks. Lisaks sai ründaja Nikita Andrejev hooaja eel endale hea ründepartneri Vitali Gussevi, kes naasis pärast mitut Rootsis veedetud hooaega Eestisse.
Flora, vastupidiselt Levadiale, panustab noorele koosseisule. Kas see ongi neile saatuslikuks saanud?
Võib ju rääkida, et teeme noore meeskonna ja panema paika viisaastakuplaani, millal peab võitma hakkama, aga fakt on see, et edu saavutamiseks läheb tarvis ka veteranmängijaid.
Meil neid õnneks on: Konstantin Nahk, Indrek Zelinski, Martin Kaalma, Andrei Kalimullin, Vitali Leitan, Deniss Malov... Vanemate meeste kõrval on Levadias ka tublid noored. Võib öelda, et oleme seni edu saavutanud tänu vanade mängijate mõistusele ning noorte jõule.
