Adriano langes depressiooni ja alkoholi küüsi pärast isa surma 2004. aastal. Isiklikud probleemid hakkasid segama ka jalgpallurikarjääri, kuid jäid toona avalikkuse eest varju. Adriano võitis Interiga Itaalia meistritiitli alates 2005/2006 hooajast neljal aastal järjest.

"Ainult mina tean, kui palju ma kannatasin. Isa surm jättis minusse tohutu tühimiku. Tundsin end väga üksikuna. Pärast seda läks kõik allamäge, sest ma isoleerisin ennast," rääkis 36-aastane endine ründestaar Brasiilia väljaandele R7.

"Olin Itaalias üksi, kurb ja depressioonis ning hakkasin jooma. Tundsin end õnnelikuna ainult siis, kui jõin. Tegin seda igal õhtul. Kulistasin alla kõik, mis kätte jäi: vein, viski, viin, õlu. Palju õlut. Ma ei jätnud joomist ning pidin lõpuks Interist lahkuma."

Et midagi on mehega tõsiselt lahti, võis aimata alles 2006/2007 hooajal, mil Adriano väravasaldo dramaatiliselt kahanema hakkas. Deemonitega võidelnud ründaja sai edaspidi treeneritelt mänguaega vaid episoodiliselt. 2008. aastal laenati ta Sao Paulole ning enamus ülejäänud karjäärist veetiski ta kodumaal. Mehe CV-s on viimaseks klubiks märgitud Miami United, kus ta aga ühtegi ametlikku kohtumist kirja ei saanud.

"Ma ei teadnud, kuidas seda peita ning ilmusin hommikuti treeningule purjus peaga. Tulin alati kohale, isegi kui olin täiesti juua täis. Meditsiiniline personal pidi mind klubi kliinikusse magama panema," jätkas Adriano. "Inter rääkis pressile, et mul on lihasprobleemid."

Brasiillane sai oma elu uuesti järje peale alles tagasi Brasiiliasse kolides.

"Sain hiljem aru, et probleem oli mind ümbritsevates inimestes, sõprades, kes ei teinud muud, kui vedasid mind ainult pidudele, kus olid naised ja alkohol, mõtlemata millegi peale. Brasiiliasse tagasi minnes loobusin miljonitest, aga sain tagasi õnne."