Alles see oli, kui Sillamäe Kalevi treener Sergei Ratnikov ja poolkaitsja Martin Vunk vilemees Kristo Tohveri kallal võtsid ning klubile 500-eurose trahvi tõid. Laupäeval võttis kohtunik Roomer Tarajevi aadressil teravalt sõna Nõmme Kalju leegionär Allan Kimbaloula.

Mida Ratnikov nüüd, kaks nädalat pärast vahejuhtumit, probleeme tekitanud olukordadest arvab ning kuidas kommenteerib olukorda Sillamäe klubi juhtkond, saab lugeda tänasest Eesti Päevalehest.

Uno Tutk, kas teie arvates on kohtunike avaliku kritiseerimisega viimasel ajal liiale mindud?

Eesti liiga ei ole ilmselt mitte kunagi olnud nii tasavägine nagu sel hooajal. Pinged on suured, paljudel klubidel on suured ambitsioonid. Kõik ei saa paraku tulla meistriks ja kõik ei saa paraku ka medalile tulla. Sama kehtib liigasse püsimajäämisel - käib kõva võitlus. Sellises olukorras tekib surve kohtunikele, nii on see meil ja nii see on üle maailma. Paraku on see nii mõnelgi korral väga tõsiselt ületanud hea tava piiri. Tippmängija peab mõistma vastutust, sest ta on eeskujuks noortele ja amatööridele, tema käitumine mõjutab kogu meie jalgpallikultuuri. Kohtunik on nendes olukordades tihti mängija või treeneri pettumuse ja pingete väljaelamise sihtmärk.

Kalju peatreener Igor Prins ütles pressikonverentsil: "Pean tegema näo, et ma olen kohtunikega rahul, muidu saan jälle vastu päid ja jalgu." Kas Eestis on reeglites kirjas, et kohtunik on nö "verbaalselt puutumatu" ehk igasugune kriitika vilemehe aadressil toob kaasa karistuse? Kust läheb piir, mida võib öelda, mida ei või?

Eesti reeglid on analoogsed ükskõik millise UEFA võistluse või mõne teise riigi omadega. Seal on kirjas, et kohtunikku on keelatud ajakirjanduse kaudu mõjutada ja ei ole lubatud teha avaldusi, mis kahjustavad jalgpalli. Kohtunik peab saama teha väljakul otsuseid objektiivselt, see tähendab muuhulgas seda, et ta ei pea kartma, et õiglast otsust tehes ta avalikult hukka mõistetakse. Arvan, et siin on ka ajakirjandusel oluline roll - kui mängija või treeneri kommentaar kohtuniku suhtes on ebaõiglane, nagu see Martin Vungi puhul selgelt oli, peaks ajakirjandus selle välja tooma. Ajakirjandus ei tohi uute klikkide soovis moonutada reaalsust.

Kas seda teemat on viimasel ajal kohtunike seas või jalgpalliliidus arutatud? On neid "kritiseerijaid" ka vaibale kutsutud?

Jalgpalliliit tutvustab iga hooaja eel mängijatele ja treeneritele jalgpallireegleid. Räägime, millised on uued tõlgendused, mida nõuavad oma mängudes FIFA ja UEFA. Eesti liigas mängivad mehed ja vilistavad kohtunikud, kes lähevad sama tegema eurosarjadesse ja rahvuskoondiste mängudele ning nad peavad teadma, milline on rahvusvahelise arusaam jalgpallireeglitest.

Järjest enam nõutakse kohtunikelt mängijate ja mängu kaitsmist. See tähendab näiteks seda, et mängija võib küll tahta palli mängida, aga kui ta selle käigus sõidab vastasele sisse, siis on see kollase kaardi näitamise koht. Vanema generatsiooni mängijad ja treenerid hõikavad selle peale ikka: ta ju mängis palli! Sellist vabandust kaasaegses jalgpallis ei eksisteeri. Samuti on kohtunikel FIFA ja UEFA tasandilt selge suunis karistada kõik jalatald ees võitlusse minekud - sõltumata sellest, kas mängija puutus vastast või mitte. Potentsiaalne oht vastasmängijale on suur. Sama kehtib "sukeldumiste", vastasele vea nõudmise või kohtuniku suunas protestimise kohta - kõik need lähevad mängu kaitsmise alla. Konkreetse näitena tähendab see, et kui mängija kukub viga või penaltit "kalastades" selgelt liiga kergelt, siis hoolimata sellest, kas ta nõuab viga või mitte, teda karistatakse kaardiga, sest mängija soov oli kohtunikku petta, ta "kalastas" teadlikult.

Kui rääkida konkreetselt Sillamäe juhtumist, siis Sillamäe klubi juhtkonnaga olen kohtunud ja neil ei olnud Kalju - Sillamäe mängu kohtunike suunas pretensioone. Näitasin neile videost kõiki olukordi. Nende kriitika langes paraku oma mängijatele. Taolises olukorras on trahvi määramine normaalne reaktsioon.

Tahaksite veel mängijatele ja treeneritele midagi järelejäänud hooajaks soovitada?

Mängijatele ja treeneritele soovitan pöörduda küsimuste korral jalgpalliliidu kohtunike osakonna poole. Kui on tarvis, selgitan hea meelega olukordi, miks kohtunik just taolise otsuse tegi ja kas ta tegi õigesti või mitte. Usun, et võistkonna huvides on hea pöörata võimalikult palju tähelepanu oma sooritusele, kohtunike tööle annavad hinnangu kohtunike vaatlejad, kes on saanud vastava koolituse.