Levadia ja Nõmme Kalju andsid Hiiu staadionil ühise pressikonverentsi seoses pühapäevase derbiga (kell 15.00) Premium liiga 9. voorus. Rogicilt uuriti, kuidas on lood poolkaitsja Rasmus Peetsoniga, kes sai vigastada viimases mängus FC Flora vastu Sportland Arenal. Peetson lahkus mängust 52. minutil, kommenteerides Instagramis põgusalt, et tegu on põlvesidemete venitusega. Täpne vigastuse iseloom ja ulatus selgub Rogici sõnul pärast esmaspäeval 24-aastasele pallurile tehtavaid uuringuid.

"Mina olen treener ja minu peamine ülesanne on poisid ette valmistada nii taktikaliselt kui ka füüsiliselt ning mõelda tulemusele, mida klubi minult ootab. Vahel tunnen treenerina vastutust aidata mängijaid laiemalt. Ei saa öelda, et Peetsoni vigastus oli lihtsalt õnnetu juhus. Viga on selles, et tal oli seitsme päeva jooksul kolm väga rasket mängu, millest kaks olid Paides - sealne kunstmuruväljak on alla igasuguseid kunstmuruplatside standardeid," alustas Rogic epistliga.
Igal meeskonnal on igal aastal olnud palju vigastusi. Kas keegi on uurinud, mis on selle põhjus? Kes võtab vastutuse?
Aleksandar Rogic, Levadia peatreener

Serblasest treeneri suurim etteheide Eesti jalgpalliliidule on Premium liiga mängugraafik ja mängude arv. Ta leiab, et meie kliimat ja infrastruktuuri arvestades on Premium liiga mängijatele seatud ebarealistlikud ootused.
"Jäädes professionaaliks, ütlen ainult oma arvamuse. Ma pole teinud uurimustööd. Aga mulle tundub, et 46 mängu (36 vooru Premium liigas, lisaks karika- ja euromängud - toim) ühel hooajal sellise tasemega jalgpalli kohta on palju. Miks ma ütlen "sellisel tasemel jalgpall"? Kui me vaatame, milline näeb välja nende treeningprotsess ja taastumine, siis ma väidan, et neil ei ole sellist atleetlikku keha, et võiksid 50 mängu aastas pidada. Teine probleem on väljakute kvaliteet - kunstmurul ja päris murul mängimine on kaks erinevat asja. Kolmas probleem: ühelgi meeskonnal ei ole sellist eelarvet ja luksust, et koostada tiim 25 võrdsest mängijast, kelle vahel mänguminuteid jagada. Kui üks neist saab vigastada, siis milline on nende taastumisprotsess? Mõnel klubil on suuremad võimalused, nagu näiteks meil, aga ma küsin teilt... Ma olen siin olnud kaks aastat, praegu läheb kolmas hooaeg. Igal meeskonnal on igal aastal olnud palju vigastusi. Kas keegi on uurinud, mis on selle põhjus? Kes võtab vastutuse?"
Keegi peab nendele asjadele mõtlema! Keegi peab selle arutelu avama! Ma üritan aidata siinset kohalikku jalgpalli, sest me sööme kõik sama leiba.
Aleksandar Rogic, Levadia peatreener

"Kes võtab vastutuse Kevin Kauberi (24. aprillil karikamängus Levadiaga vigastada saanud Paide ründaja - toim) vigastuse osas? Vaadake, mis juhtus Deniss Tjapkiniga (viimased aasta aega pidevalt vigastustega kimpus Kalju kaitsja - toim)! Meie enda mängija Igor Morozov peab võibolla 29-aastaselt jalgpalliga lõpetama. Vaadake Martin Millerit (sisuliselt terve 2018. aasta hooaja põlvevigastuse tõttu eemale jäänud Flora poolkaitsja - toim), kellel jäi üks samm puudu, et tõusta A-koondise mängijaks. Keegi peab nendele asjadele mõtlema! Keegi peab selle arutelu avama! Ma üritan aidata siinset kohalikku jalgpalli, sest me sööme kõik sama leiba."

Rogici pikka sõnavõttu paluti kommenteerida ka Nõmme Kalju kaptenil Maximiliano Uggel, kes nõustus serblasega täielikult. "Olen kõigega nõus, mida Levadia treener just ütles. Tundub, et nad (jalgpalliliit - toim) tahavad teha midagi üle enda võimete. Aga me oleme siin, peame olema tugevad ja oma tööd edasi tegema," sõnas itaallane.