Veerand sajandit FC Florat vedanud Aivar Pohlak annab klubi laste juhtida. "Tunnen kergendust."
26 aastat FC Flora jalgpalliklubi juhtinud Aivar Pohlak põhjendas presidendiameti loovutamist nooremale pojale Pellele vajadusega panna klubi Lilleküla staadioni ehitusjärgsest depressioonist väljumise järel toimima uue vastutajaga.
Kui kaua küpses idee FC Flora presidendivahetusest ja millised olid olulisemad sammud selle elluviimisel?
Aastaid, neist viimased 3-4 aastat jõulisemalt. Lilleküla staadioni ehitusjärgsest organisatoorsest depressioonist väljumisel oli esimeseks sammuks klubi uus toimima panemine. Tagantjärele mõeldes tundub, et teise sammuna tekkis tahe leida klubile uus vastutaja. Käisin ringi ilma konkreetse mõtteta, kuni ükskord tuli vanem poeg Siim välja ideega, et lapsed oleksid huvitatud FC Flora kui pereklubi ülesehitamisest. See tundus hea mõte ja see hetk oli vist veidi enam kui aasta tagasi.
Kas Pelle Pohlak oli ainuke kandidaat või kui laia ringi inimesi kaalusite? Kas vastava otsuse langetas klubi senine juhatus?
Enne pereklubi mõtte väljakäimist olid mõned uitideed, aga konkreetse mudeli juures ühtegi teist kandidatuuri ei arutatud ja see oli ka loogiline, sest Pelle on olnud aastaid kõrvuni jalgpallis sees. Otsuse langetas 12-liikmeline üldkoosolek.
Kas ja millist rolli etendas selle sammu astumisel soov lahutada jalgpalliliidu ja klubijuhi ametikohad?
Minu kirg ei ole kunagi olnud FC Flora eraldivõetuna, vaid Eesti jalgpall tervikuna. FC Flora on pigem olnud vahend Eesti jalgpalli arendamisel. Õigupoolest oligi see fakt üheks peamiseks avastuseks, kui 2009. aastal sai hakatud klubi uuesti üles ehitama. See kõlab täpsemalt sõnastatuna ni: klubi oli võtnud portsu vastutusi Eesti jalgpalli ees, aga polnud just kuigipalju keskendunud enda ülesehitamisele. Sealt siis ka arusaam, et klubi eest peaksid otsustajad ja vastutajad olema teised inimesed.
Kas ja milliseks jääb sinu roll FC Flora juures?
Tõenäoliselt küsitakse mõnda aega veel ühe või teise asja kohta nõu, aga konkreetsemalt jään seotuks nende projektidega, mida vean jalgpalliliidu juhina teiste klubidegagi. Tänasel päeval on nendeks 99 mängija projekt ehk mängijate karjääri planeerimine ja kogukonna teema. Olen alati olnud avatud kõikidele Eesti jalgpalli osadele ja selle nurga alt olen valmis suhtlema ka kõigi FC Floraga seotud inimestega kuni fännideni välja.
Millistel kaalutlustel on klubi uus juhatus vaid üheliikmeline?
Selline on ta minu mäletamist mööda alati olnud ja see teeb formaalse juhtimise mugavaks, mõistagi eeldusel, et sisulised toimimismehhanismid on paigas.
Kas sa ei pelga, et laiem avalikkus võib sellist muutust näha monarhia algena?
Ei pelga. Kindlasti on täna Pelle taga olevate inimeste hulk suurem, kui varem minu taga olnute oma.
Kuidas hindad enda veerandsajandi pikkust tööd? Millised olid suurimad võidud, aga ka kaotused? Kas emotsionaalselt on seda ametit jätta ka mingil moel valus?
Ütleksin pigem, et see on kergendus. Ilmselt võib suurte võitudena nimetada Lilleküla staadioni ja treeningkompleksi ülesehitamist ja jalgpalli regionaalsesse arengusse panustamist. Küllap mõni nimetaks samu asju lühema perspektiiviga vaadates klubi suuremateks kaotusteks, sest selle taha jäi ports tiitleid ja rahvusvaheline läbilöök.
Millised on su esimesed soovitused pojale – millele te peab eelkõige tähelepanu pöörama?
Klubiga seotud inimeste ja väärtuste hoidmisele, pika nägemuse eelistamist ühe päeva huvidele ja tee sissetallamist nende inimesteni, kes just sellist klubi vajavad.
