Tõsi, Zenjov poleks kollakaartide tõttu Tallinnas niikuinii murule pääsenud, kuid just see asjaolu võinuks saada salarelvaks. Iirlased harjunuks esimeses mängus võtma Eestit ühe kindla mänguplaani järgi, korduskohtumises aga lisandunuks mängumustrisse äkki Zenjov ja taktikaliste tungjoonte muutus, mis võinuks vastaste jaoks evida lagundavat toimet. Nüüd jääb see ära, nii nagu ka üldse meie konkreetsemad lootused rünnakukiirusele. Muidugi, ka Saag pole venivillem, kuid tema plastika ja realiseerimiskindlus päriselt ei veena. Mäletame ju ta ilmkindlat löömata jäänud võimalust Fääridel ja sellest hakatunud meeskondlikku ebakindlust.

Me ei tea, mis on jalkajumalal veel kavas, kuid koosseisulised protsessid kipuvad meil ja iirlastel kulgema äreva vastupidisusega: meie ridadesse külvab mängueelne ohuaeg tühikuid, iirlaste vigased aga saavad imekombel käijateks. Tuli küll järjekordne kuuldus ka nende hädadest, John O`Shea olla saanud tonksu, kuid sealne halamine on sihikindlalt ülevõimendatud ega sigita usaldust. Võib-olla peaksime ka meie nüüd valjuhäälse Zenjovi-teemalise nutulaulu käivitama, nõnda, et itk saareriiki ulatuks ja vaenlase teadvusse petlikult meie jõuetust sugereeriks.

Vaapo Vaher on kirjandusuurija, kriitik, esseist ja luuletaja. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige ning avaldanud sadu artikleid, uurimusi ja esseid. Aastate jooksul sai Vaapo Vaheri kolumneid regulaarselt lugeda Sporditähest.

Vaapo sulest on ilmunud mitmeid raamatuid kirjandusest ja kinokunstist, viimati nägi ilmavalgust suurt tähelepanu pälvinud vutist kultuuriloos pajatav "Jalgpall hingede öös". Vaapo on Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige, kus tema vastutusalaks on meedia.