Samas jätkub ühesuunaline segane teadetetulv iirlaste haavatasaamistest ja mänguvõimetusest. Ehkki karta on, et lahingupäeval on enamik invaliididest verejanuliselt rivis. Veel hiljaaegu lombakas Robbie Keane kõmmutas lombi taga taas olulise kolli, jutud tema vigastusjärgsest poolvormist on mõeldud lihtsameelsetele. Pealegi, kui mõni mees jääbki neil kõrvale, siis klassiga jalkamängijaist iirlastel kitsas kätte ei tule.

Nädalavahetusel piidlesin Moskva Spartaki ja Dinamo heitlust, sedasama madinat, kus vahistati 83 fänni ja kus Dünamo väravavahi näol väreles vahetpidamata roheline ähvardav laseritäpp. Selles sõjas rahmeldas spartaklaste ühe trumbina peatselt Tallinna jõudev Aiden McGedy. Seda meest arvan Eesti koondise jaoks ohtlikumakski kui Keane´i. Just tema paugutas spartaklaste ainuma värava, lisaks lajatas üks ta laks väravaposti. McGedy on raugematu võitleja, terase triblinguga, hüva väljakutaju ning välkkiire paigaltstardiga, igal võimalikul puhul teravdab situatsioone ja võtab mängu täie hasardiga enda kanda. Kevadel liikusid jutud, et Valencia püüab meest Spartakilt endale noolida, kuid venelased hoidsid iirlasest kinni. Küllap teadsid, mida tegid.

Muidugi ei kujutle ma Iirit miski isandmeeskonnana, kes sõidab Lillekülla juba ettehaaravalt valitsema. Aga loomulikult tuleb hoiduda ka sillerdavaist illusioonidest. Võimalik on nii Austerlitz kui Waterloo. Õhus on poeetilist pinevust.

Vaapo Vaher on kirjandusuurija, kriitik, esseist ja luuletaja. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige ning avaldanud sadu artikleid, uurimusi ja esseid. Aastate jooksul sai Vaapo Vaheri kolumneid regulaarselt lugeda Sporditähest.

Vaapo sulest on ilmunud mitmeid raamatuid kirjandusest ja kinokunstist, viimati nägi ilmavalgust suurt tähelepanu pälvinud vutist kultuuriloos pajatav "Jalgpall hingede öös". Vaapo on Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige, kus tema vastutusalaks on meedia.