Vaapo Vaheri jalgpalliblogi: Iirimaa haavatute oiged kostuvad üha valjenevalt
Peljata tuleb ka igapäiseid teateid muist liigadest, kus eesti mehed osalemas. Ühest küljest ju suurepärane, et Kingile anti Inglismaal üürike ajaühik platsil viibida ja Kostja läkitati Venes põhimehena murule ja Zenjov sai täiskoormuse ja Puri rabeles kolmveerand mängu, nõnda peaksid mehed talletama mängulist konditsiooni ja valmidust.
Teisalt aga, iga väljamaine platsilkäik on meie meestele üks jätkuv tõestamine ja võimete piiril võbelemine, sest iga lõdvakslask võib sind paisata pikaks ajaks klubi pingipervele ja treeneri lähiplaanidest välja. Sedasorti kõrgkontsentratsiooni loomulikuks kaasnähtuseks on aga teadagi traumad, mida me praegu koondisemeeste puhul peame kartma kui katastroofi. Seepärast tuleb igal õhtul kergendatult ohata kui on teada, et Piiroja pole omas tuntud kompromissituses ja praeguses kehtestamistarviduses Hollandist pauku saanud või Vassiljevi hiljutine vigastus retsidiivset järge leidnud. Ka Zenjov näikse foulide vastu eriliselt tundlik olevat ja Kink võib oma harvadel hetketel tõestamistuhinas mõne lollaka laksu saada. Ning Klavan ei võitle alati just vigastusi vältivalt. Ja nõnda edasi. Võib-olla peaks meid rõõmustama hoopis tõik, et Kruglovi ei lastud Zenidi vastu väljakule ja mees konutas ohutult järiserval?
Ent — traumaatiliste põõnade eest pole vähemalgi määral kaitstud ka iirlased. Haavatute oigeid kostubki enam just nende leerist. Ja üha valjenevalt. Alles paiskus eetrisse uudis nende kaitsemängija Kevin Foley eeldatavast kõrvalejäämisest. Nüüd pääses liikvele lenduudis iirlaste kolme põhiründaja vigastustest põhjustatud mängupausist. Tõsi, uudisepealkiri lõppes esialgu veel küsimärgiga. Kas on plahvatanud propagandasõda, milles lastakse sihilikult vastaste kõrvu võltsteavet? Püütakse meid petukatega desorienteerida? Aga kui kõik ongi tõsi, kas peaksime siis valla päästma rõõmuhõiskeid? Kas vastaste valu peaks olema meie hingele plaastriks? Ma ei põlasta ega alahinda harilikult kristlikku retoorikat, kuid, pole parata, siinkohal pakub ligimese kitsikus väheke leevendust küll.
Vaapo Vaher on kirjandusuurija, kriitik, esseist ja luuletaja. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige ning avaldanud sadu artikleid, uurimusi ja esseid. Aastate jooksul sai Vaapo Vaheri kolumneid regulaarselt lugeda Sporditähest.
Vaapo sulest on ilmunud mitmeid raamatuid kirjandusest ja kinokunstist, viimati nägi ilmavalgust suurt tähelepanu pälvinud vutist kultuuriloos pajatav "Jalgpall hingede öös". Vaapo on Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige, kus tema vastutusalaks on meedia.
