See oli kibe nähvakas ilmtingimata, nii maineliselt kui aritmeetiliselt. Saarestikku jäänud planeeritud punkte kahetsesime hiljem pikalt ja mõrutundega taga. Ent vastupidiselt paljudele ei pea ma seda kohtumist puht mänguliselt meie meeste halvimaiks.

Sealse kohtumise otsustas stiihia, meile halvavalt ebasoodus mängufaabula ja fataalsed pöördehetked. Kaks paralüseerivat penaltit ja üks punane kaart. Need lõhkusid meie mängulise kanvaa ja kogu kontseptsioon pudenes nõututeks fragmentideks.

Muide, nädalajagu tagasi arutles takkajärgi sellesama mängu üle ootamatult venelaste väljaanne Sport-Ekspress. Artikli autor Aleksandr Prosvetov nimetab eestlaste praegust jalgpalli «saladuslikuks fenomeniks», tõdedes, et veel hiljuti täiesti olematust nähtusest on miskil imeväel saanud rahvusvaheline sürpriis.

Mees kõneleb muidugi meie triumfidest Serbia, Sloveenia ning Põhja-Iiri üle ja kergitab taas imestavalt kulme: kuidas küll eestlased mõistsid kaotada Fääridele? Ent samas on tal ka otsemaid vastus võtta, nimelt viibinud tollasel mängul juhuslikult vene spordižurnalist Aleksei Matvejev, kes kinnitavat siiani, et mängutulemuse tegelik autor oli soomlasest kohtunik. Matvejev on veendunud, et eestlaste mängu tappis just arbiter, sest vilemehe määratud esimene penalti polnud «päriselt veenev», teine oli aga juba selgelt ülekohtune. Lisaks eemaldas ta kohe teise poolaja hakul Sander Puri. Arvan, et venelasest leheneeger on küllalt neutraalne figuur olukorda arvustama. 

Nojah, aga milline oli siis ikkagi eestlaste kehvim esitus valiksarjas? Ilma mingi kahtluseta - tappasaamine Itaalias. See oli meie poolt põlastusväärne esitus, rämpsjalka, jalgpalli imiteerimine, täielik erektsioonipuudus, vormitu müramine, demonstratiivne infantilism. Olgu peale, et punktilootus Itaaliast oli teadaolevalt habras. Pärast sealset fiaskot näis kõik edasine üsna lootusetuna. Siis veel Fäärid otsa. Aga, näe, kuramus, mis lõpuks juhtus.

Vaapo Vaher on kirjandusuurija, kriitik, esseist ja luuletaja. Ta on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige ning avaldanud sadu artikleid, uurimusi ja esseid. Aastate jooksul sai Vaapo Vaheri kolumneid regulaarselt lugeda Sporditähest.

Vaapo sulest on ilmunud mitmeid raamatuid kirjandusest ja kinokunstist, viimati nägi ilmavalgust suurt tähelepanu pälvinud vutist kultuuriloos pajatav "Jalgpall hingede öös". Vaapo on Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige, kus tema vastutusalaks on meedia.