Levadia peatreener Aleksandar Rogić oli kohtumise järel mõistagi löödud, ent ei hakanud süüdlasi otsima ning jäi rahumeelseks. "See on jalgpall. Ütlesin nii enne kui pärast mängu meeskonnale, et tulemust ei saa mõjutada ainult meie, sest väljakul on ka teine meeskond. Meie saame mõjutada ainult seda, kuidas meie endasse usume ja kuidas mängime, millist iseloomu näitame," sõnas Rogić.

"Mängisime uskumatu mängu, isegi hoolimata väga lühikesest pingist, sest meil olid kolm põhipoolkaitsjat (Mark Oliver Roosnupp, Juri Tkatšuk ja Igor Žurahhovski) väljas. Andsime endast parima ja poisid näitasid iseloomu - mida veel tahta? Selline on lihtsalt jalgpall ja selliste mängude pärast ongi see nii imeline mäng. Aga elu läheb edasi, on ka palju olulisemaid asju nagu tervis ja perekond. See ei ole tragöödia."

Serblane jälgib hoolikalt ka teiste Eesti tippude euroheitlusi. "Meie peame keskenduma nüüd kodustele võistlustele, aga õnnitlen Nõmme Kaljut, kes tegi suurepärase tulemuse, samuti soovin edu FC Florale, kes võib ka edasi pääseda. Tuleme järgmisel aastal tugevamana tagasi. Kõik andsid endast kõik, aga otsustavatel hetkedel ei olnud meil õnne. Usun siiski, et see õnn tuleb kõik kuhjaga tagasi."

"Olen oma meeskonna üle uhke. Uskuge mind, lähen täiesti rahulikult täna magama. Pole midagi teha, me ei saa seda nurgalööki [millest Stjarnan viimase värava lõi] tagasi võtta. Suutsime seal isegi esimese löögi tõrjuda, aga teist enam mitte."

Vahetusest sekkunud äärekaitsja Markus Jürgenson tõdes samuti, et Levadiale ei saanud võitluse või tahtmise puudumist ette heita.

"Arvan, et oli ka väljapoole paista, et meeskond oli täna väljakul energiat täis, paraku sai üks karistuslöök saatuslikuks. Midagi pole teha, elu läheb edasi. Kui pikalt pea norus käime, siis pühapäeval tuleme Kuressaarest ujudes tagasi," muigas Jürgenson.

"Eeldasime, et me kontrollime mängu lühikeste söötudega natuke rohkem ja üllatas, et nad päris nii kõrgelt pressima tulid."