Sergei Pareiko: Pere juba tahab, et karjäär ära lõppeks
Eesti jalgpallikoondise pikaaegne esiväravavaht Sergei Pareiko peab homme oma karjääri viimase mängu, tulles sõpruskohtumises Saint Kitts ja Nevise vastu väljakule teiseks poolajaks. Mängueelne pressikonverents möödus lõbusas meeleolus ning arusaadavalt vaadati tagasi ka puuriluku karjäärile tervikuna.
Kas senised trennipäevad on möödunud nii nagu tavaliselt või on 38-aastast väravavahti saatnud ka kerge mängueelne ärevus?
Ausalt öeldes ei ole [ärevust], viimased 3 päeva oli nagu tavaline laager ja midagi uut ei tunne. See on tavaline spordielu, et üks sportlane lahkub, teine tuleb sisse.
Millised olid aga koondise väravavahtide omavahelised jutud enne Pareiko lahkumismängu?
Proovisime jääda keskendunuks ja uurisime näiteks, kuidas teiste tervis on. Mina isiklikult õnnitlesin Mihklit [Aksalu] Soome meistritiitli puhul, aga eraldi lahkumismäng teemaks ei tulnud.
Kas Pareiko ootab juba homset lahkumismängu või soovib, et saaks seda mängijapõli veel pisut kauem nautida?
Pere tahaks, et lõppeks [karjäär] kiiremini ära. Ausalt öeldes viimane aasta on nende jaoks veninud. Spordielu ei ole kerge - tihti pead reisima, aga vähemalt sel hooajal sain ma palju kodus olla ja perega aega veeta - ei olnud kogu aeg väljasõitudel. Üldiselt tunnen ka ise, et tahaks rutiini vahetada ning saaks pisut jalgpallist puhata.
Kuidas aga väravavaht kogu karjäärile tagasi vaatab - milline oli parim tõrje, parim mäng?
Parim mäng oli Hollandi vastu kodus [2013. aastal lõppes mäng 2:2 - toim.). Tegin häid tõrjeid ja ka praegu kiirelt meenutades tuleb see kohtumine esimesena silme ette. Aga muidugi on veel mänge, mida meenutada.
On väravavahil juba ka olnud treeneritega juttu, kas ta homses mängus kaptenipaela kanda saab?
Väga ei huvita. Tahaks lihtsalt võita. See, kes kaptenipaela kannab, on juba kolmas küsimus.
Mida Pareiko veel enne oma karjääri viimast mängu öelda tahaks?
Nagu olen ka ajalehtedes öelnud, siis tahaks fänne tänada. Nad olid alati meiega, ükskõik kus, ükskõik mis tulemus. Mäletan, et alati käisid meie järgi ja olid erinevates riikides kaasas - suur tänu nendele. Ütlen ausalt - las nad tulevad ka edaspidi staadionitele. Jalgpallurid tulevad ja lähevad, aga jalgpall ise ei peatu, vaid jätkub koos fännidega - suur tänu nendele!
