Sellest tulenevalt ei ole üllatav et kuigi homme õhtul kell 19.00 võõrustab Eesti jalgpallikoondis Sergei Pareiko lahkumismängus just Saint Kitts ja Nevist, tulevad sisuliselt kõik vutifännid staadionile teadmata, mida vastane endast reaalselt kujutada võiks.
See ei ole ka imekspandav - nimelt on Eesti homne vastane seni Euroopa vastastega pidanud vaid ühe mängu. Sedagi alles eelmisel neljapäeval Andorraga, kui kääbusriik võõral väljakul 1:0 alistati. Samuti elab ligi 260 ruutkilomeetri suuruses riigis vaid 55 000 elanikku, mistõttu ongi keeruline end maailmakaardile mängida. Ollakse ju oma pindalalt vaid pisut suuremad kui Muhu saar (198 ruutkilomeetrit), samuti elab kahel saarel vähem elanikke kui näiteks Narvas.
Kiired ja atleetlikud ründajad
Eelmainitud mäng Andorraga näitas aga, et FIFA edetabeli 101. jalgpallikoondis, kelle mängijad pallivad lisaks kodumaale ka Trinidad ja Tobago, Inglismaa, USA, Filipiinide ja El Salvadori liigades, midagi lihtsalt Euroopasse andma ei tulnud.
FIFA edetabeli valguses olgu siiski veel öeldud, et näiteks 2013. aastal paikneti veel 149. tabelireal - viimatine tõus on tulnud eelkõige selle pealt, et kohtutud on peamiselt riikidega, kelle tabelipositsioon teise saja keskpaika või koguni lõppu jääb.
Tulles tagasi aga Andorra mängu juurde, siis näitas Narvast väiksema elanikkonnaga riigi rahvusmeeskond, et vähemalt Euroopa väikejõu vastu suudavad nad kiirete kontrarünnakutega nõelata küll. Nende trumbiks on kiired ja atleetlikud ründajad, kellega Andorra kaitsjatel kuidagi võidu joosta ei õnnestunud. Ühest säärasest kaitse eksimusest ja ründaja Devaughn Elliotti kiirest ärajooksut Saint Kitts ja Nevis oma võidu ka ära võttis.
Siiski tõestas mäng Andorra la Vellas ka seda, et eksootilisel koondisel on mitmeid silmnähtavaid puudujääke. Ühest küljest mängis siin kindlasti oma rolli Euroopa ajavahe ja kliimaga harjumine, aga fakt on see, et neljapäevase kohtumise edenedes hakkas mängu aina enam domineerima Andorra.
Vaid paarikümne minutiga oli selge, kust vastast nõelata saaks - esiteks on nende murekoht väravavaht Julani Archibald, kes kõrgete pallide püüdmisel tihti hätta jäi. Lisaks oli ta tõsiselt ebakindel jalaga mängus, lüües Andorra kõrge surve puhul palli kas selgelt auti või otse mõne vastasmängija jalale.
Nagu Saint Kitts ja Nevise-laadselt koondiselt ka pisut eeldada võib, siis on teiseks tugevamaks murekohaks taktikaline toorus, misläbi näiteks vastase standardolukordade kaitsmisega tõsiselt hätta jäädi. Kui Euroopa mõistes ikkagi vaeslapse rollis Andorra neid kitsaskohti väravaks realiseerida ei suutnud, siis just eelmainitud kitsaskohad on need, millele Eesti homme rõhuda võiks ja võib eeldada, et Eesti treeneritiim eesotsas Magnus Pehrssoniga ka sarnased järeldused teinud on.
Ka paistis Saint Kitts ja Nevise puhul välja nende kohati liigne emotsionaalsus. See tähendab, et kui mõnda vastase lühema süütenööriga mängijat homme määruste piires töödelda, võime end mingil hetkel enamuses mängides avastada. Näiteks leidis Andorra mängu viimasel paarikümnel minutil aset mitu intsidenti, kus kodumeeskonna kukkumise peale 5-6 külaliste meest õigust nõudma läksid ja kukkujaga intensiivsesse dialoogi astusid. Ei puudunud ka kerged lükked.
Olukorra suurem eskaleerumine jäi ära, kuna Saint Kitts ja Nevis oli siiski eduseisus ja seega suudeti end ehk pisut ka tagasi hoida. 0:1 või 0:2 kaotusseisus ja karmima kohtuniku puhul võinuks ilmselt eemaldamisi näha küll.
Seega - kui Gruusia vastu lõi Eesti koondis esimest korda Magnus Pehrssoni käe all kolm väravat, siis ei ole üldse välistatud, et see rekord homme uuesti ohus on. Selleks peab aga kokku langema mitu asja - esiteks peame rõhuma vastase nõrkustele, survestades kõrgelt väravavahti ning sokutades standardolukordades palli just väravavahi piirkonda. Varajane eduseis muudaks aina närvilisemaks ka Saint Kitts ja Nevise mehed ja seeläbi võib nende kaitsetegevus veelgi kaootilisemaks muutuda.
Põhjus Sergei Pareiko viimast mängu vaatama tulla
Muidugi peame silma peal hoidma nende teravatel kontrarünnakutel, mis vähemalt Andorra mängu puhul lubavad eeldada, et Sergei Pareiko homme teisel poolajal päris tegevuseta ei ole. Ka enda värava puhtana hoidmine on ülimalt oluline - nagu öeldud, on homse vastase näol tegu emotsionaalse ja kohati ehk lapsikult siira mängustiiliga meeskonnaga, kes eduseisust kõvasti enesekindlust ammutab. Kaotusseisu jäämine võib neile mõjuda aga sedavõrra frustreerivamalt.
