Saaremaa mees mängib nii jalgpalli kui võrkpalli meistriliigas. "Jalgpall on pigem hobi!"


Pärnu VK- Saaremaa
Libero Alari Saar (nr 11) Saaremaa võrkpallimeeskonna ridadesFoto: Ago Tammik

Oh, millise palli tõi üles, ohkavad vollesõbrad; ja vaata, kus konksutas vastase ära, rõõmustavad vutifännid. Tegu on küll eri aladega, aga jutt käib ühest ja samast mehest, Saaremaa võrkpalliklubi liberost ja FC Kuressaare paremkaitsjast Alari Saarest.

Ei ole just tavapärane, et mõni mängumees saab väljakule nii võrk- kui jalgpalli meistriliigas. Talvel Rakvere võrkpalliklubiga Credit24 meistriliigas mänginud ja Eesti meistrivõistlustel viienda koha saanud Alari Saar jooksis jalgpalli Premium liigas esimest korda FC Kuressaare särgis väljakule 21. aprillil 2018 kohtumises Nõmme Kaljuga.

Just Alari Saare liitumine aitas FC Kuressaare peatreeneril Jan Važinskil teha taktikalise vangerduse, mis võimaldas Sander Lahe tõsta poolkaitsesse ja parandada sellega meeskonna rünnakuarsenali.

„Kui Jan Važinski mind mängule kutsus, siis jalg värises ikka päris korralikult ja rohkem kui võrkpallis käsi," tunnistab 23aastane Alari Saar. „Olin ju siis veel ikkagi poisike ja mängima tuli hakata täismeeste vastu. Võrkpallis ju nii palju kontakti pole. Aga mulle on olnud kahes tippliigas mängimine kokkuvõttes oluline, sest ega selliseid inimesi ju palju pole, kes suudavad kahte asja Eesti tipptasemel teha."

Seotud lood:

Alari Saare sõnul on jalgpall praegu siiski rohkem hobi. Selliseid sihte nagu võrkpallis tal pole. Seepärast peab mees ennast pigem ikka võrkpalluriks, sest tal on Saaremaa meeskonnaga konkreetne leping, jalgpalli mängib aga siis, kui võrkpallihooaeg kevadel ära lõpeb. Kui sügisel algavad võrkpallitreeningud, on jalgpalliga kõik.

Talendika noormehe hinnangul on ühelt alalt teisele üle minna keeruline. Võrkpallis on tal jõusaalitrennid plahvatuslikud ja vastupidavusele suurt ei rõhuta, seepärast on jalgpalli mängima hakates esimese kümne minutiga võhm väljas. Nii tuleb end jooksmas käies ja sprinte harjutades ise vastupidavamaks treenida.

Alari Saar: „Kindlasti olen ma pärast jalgpalli mängimist rohkem väsinud. Võrgus tuleb teha kiireid liigutusi, aga jalkas pead kogu aeg jooksma. Aga mulle meeldivad meeskonnaalad, seal on palju suhtlemist ning naljategemine ja töö käivad kogu aeg käsikäes."

Samas on nii võrkpallurid kui jalgpallurid tema kahe ala armastusse suhtunud positiivselt ja treenerid pole kätt ette pannud.

„Paljud on olnud pigem üllatunud, et kuidas niimoodi üldse saab," märgib Alari Saar.

Spordipisik vanaisalt ja isalt

Sportlikust perekonnast sirgunud Alari Saar on edu saavutanud nii lauatennises, jalgpallis kui ka võrkpallis. Vanaisa Antsu ja Saaremaa lauatennise valitsejast isa Janek Saare eeskujul võttis ta juba viieaastaselt reketi kätte.

„Kui isa läks lauatennise trenni, siis vedasime ennast ikka venna Keviniga kaasa, mis sa ikka kodus passid," meenutab Alari Saar oma spordis tehtud esimesi samme, toonitades, et lauatennis pani siiski kõigele aluse. „Lauatennises oleks võibolla Eesti tippu välja jõudnud, aga kahjuks ei too see ala leiba lauale. Juba päris varakult ei olnud mul soovi minna tavatööle ja soovisin ikka spordiga raha teenida. Asfaldipanek mind väga ei köida ja tahaks teha seda, mis mulle meeldib."

Peagi avastas ta endale jalgpalli ning algasid treeningud Janek Meedi, Roland Küti, Jaanis Kriska ja Maikko Mölderi käe all. Kui poolteist aastat vanem vend Kevin valis võrkpalli, siis hakkas ka Alari jalgpalli kõrvalt selles trennis käima. Suvel Prantsusmaa esiliigas palliva Saint-Quentini meeskonnaga liitunud Kevin Saart peabki ta suuresti oma eeskujuks.

„Vend on juba koondises mänginud, mina veel pole, aga ka minul on siht mingil hetkel välismaale saada," leiab Alari Saar. „Saaremaa on kindlasti kõva koht, kust edasi minna."

Nii hakkasid noormehele võrkpallitarkusi jagama treenerid Gabriel Sepp, Toomas Jasmin, Joosep Matt ja Asko Esna. See tähendas, et juba noortevõistkondades lõi Alari Saar kaasa kahel rindel.

Kuna kõikidele aladele oli võrdselt tähelepanu leida peaaegu võimatu, siis otsustas 18aastane noormees keskenduda peamiselt võrkpallile ja hakkas 2013. aastal mängima meistriliigasse kuuluvas TTÜ meeskonnas liberona. Samal aastal istus ta jalgpalli meistriliiga kohtumises FC Infonetiga esimest korda FC Kuressaare varumängijate pingil.

„Väga ootamatult need asjad ei tulnud," märgib Alari Saar. „Asko Esna andis oma soovituse ja ütles peatreener Jaanus Lillepuule, et Saaremaal on selline libero positsioonile sobiv mees olemas. Mingit testimist ei olnud ja läks kohe lahti."

Meeldivad mõlemad alad

Kui jalgpallis võib Alari Saar pidada üheks suuremaks kordaminekuks juunis Premium liiga 14. vooru sümboolsesse koondisesse valimist, siis võrkpallis on parimaks saavutuseks 2017. aastal Rakvere võrkpalliklubiga võidetud Balti liiga kuldmedal. Jalgpallis hindab ta oma tugevuseks kiirust ja füüsilist võimekust, õhuvõitluseid, kehamängu ja lööki.

„Aga selle kolme-nelja kuuga, mil ma jõuan trenni teha, jääb söödukvaliteet kindlasti teistest maha," leiab Alari Saar. „Samas on jalgpall kiire mäng ja saan oma kiirust näidata."

FC Kuressaare eest on Alari Saar pidanud praeguseks eri liigades 73 kohtumist ja löönud üheksa väravat. Sel kohal meenub talle esiliigas FC Infonetile juba 5. minutil Matvei Igoneni värava ristnurka saadetud tabamus.

„Raskeid mänge ja kannatamist on palju olnud," tõdeb Alari Saar. „Eredaim on mullu kodustaadionil Levadiaga tehtud 1 : 1 viik. Infonetiga oli kord mäng äikeseilmaga ja üleminutitel olid mul krambid, aga kuna vahetused olid tehtud, pidin lõpuni punnitama."

Alari Saare üheks firmamärgiks on pikk audisissevise ja sellest ohust on kõik vastasmeeskonnad ka teadlikud. Noormees ise arvab, et selle taga on plahvatuslikkus, mis on võrkpallitrennis õlgade soojaks viskamisel omandatud.

Võrkpall meeldib Alari Saarele seepärast, et tegu on peaga mänguga, kuigi ka füüsiliselt tuleb tasemel olla. Saaremaa võrkpalliklubiga liitumine on olnud karjääris samm edasi ja sellist professionaalsust pole ta enne kogenud.

Alari Saare sõnul on Saaremaa võrkpalliklubi ja FC Kuressaare vaheline peamine erinevus selles, et võrgumehed on profid, Kuressaare mehed käivad tööl: „Stipendiumid võiks mängijatele olla, et anda neile motivatsiooni. Professionaalina mõtleb iga mängija sellele, et anda endast kõik, sest oma tööga teenib leiva lauale ja võib endale ka midagi lubada. Sportlasena pingutad rohkem, et saaks tulevikus veel suuremat raha teenida."

Muid suuri erinevusi Alari Saar kahe spordiala esindajate vahel ei näe. Tema sõnul on huumorisoon kindlasti sarnane, aga erinevus on meeste pikkuses. Kui vaadata jalgpalliväljakul Elari Valmase pikkust, siis ta on väga pikk, aga võrgutrennis oleks Saar temast ainsana lühem.

Sporti tahaks Alari Saar teha veel kindlasti kümme aastat. Kui jalgpallis on see veidi raskem, siis võrkpallis on libero positsioonil võimalik meistriliiga tasemel mängida kindlasti ka 35-36aastaselt.

Futboliit (talgpall)