"Kihlveopettuseks on näiteks juhtum, kus sportlased, treenerid või kohtunikud panustavad eelnevalt kokku lepitud tulemusele, näiteks vastaste võidule ja üritavad meelega kaotada. Tulenevalt kohtupraktikast saab täna selliste pettuste eest karistada üksnes väärteo korras. Seadusega tehakse muudatus väärteo koosseisus ja sätestatakse, et väärteo koosseis rakendub vaid neil juhtudel, kui sellega ei panda ühtlasi toime karistusseadustikus sätestatud kelmuse koosseisu," teatab parlament oma kodulehel.

Eestiski on kohtu all olnud mitmeid sportlasi, keda kihlveopettustes on süüdistatud. Tuntuimaks juhtumiks on ilmselt Narva Transi jalgpallurite süüasi, milles kohus leidis just nimelt seda, et seni kehtinud seaduste alusel ei ole kihlveopettureid võimalik kriminaalkorras süüdi mõista.