RETROFOTOD | Täna 15 aastat tagasi: Aršavin sahistas Lilleküla staadioni võrku, Terehov lõi viigi majja


JALGPALL
Andrei AršavinFOTO: RAIGO PAJULA

30. märts on Eesti spordis ajalukku läinud kahe märgilise jalgpallisündmusega. 2007. aastal valiti Eesti jalgpalliliidu presidendiks Aivar Pohlak ning 2015. aastal võitles Eesti koondis MM-valikmängus Venemaalt välja 1:1 viigi.

Jalgpalliliidu juhatus esitas Pohlaku toona ainsaks presidendikandidaadiks, vastaskandidaati polnud. Hääletamisest võttis osa 84 alaliidu üldkogu liiget, Pohlaku kandidatuuri toetasid neist 81. Vutiliidu eelmine president Indrek Kannik astus tagasi 2006. aasta mais ning pärast seda oli organisatsioon presidendita.

"Igaüks, kes vähegi jalgpalliga kokku puutunud, teab, et töötan jalgpalli heaks jäägitult, nagu sedagi, et olen praktiliselt kogu võime teenida raha andnud jalgpallile. Usun, et olen võimendanud jalgpalli tähendustki," ütles Pohlak 2007. aasta 4. aprilli Eesti Ekspressi artiklis ""Kuningas" tuli kapist välja", kus temalt küsiti, kas ta armastab jalgpalli või ennast jalgpallis. Loe seda artiklit siit!

Aivar Pohlak Lilleküla staadionil 2006. aasta juulis. Foto: JOOSEP MARTINSON

Eesti - Venemaa 1:1

Seotud lood:

2005. aastal toimus taasiseseisvunud Eesti kolmas lahing suure idanaabri Venemaaga. Eelmine kohtumine 2004. aasta novembris Krasnodaris oli lõppenud võõrustajate 4:0 võiduga, kuid venelastel oli veel valusalt meeles ka 2002. aasta 27. märtsil Tallinnast saadud 1:2 "ketukas".

Võitu ei kinkinud Eesti naabrile ka seekord. 17. minutil viis Venemaa juhtima Peterburi Zeniidi 23-aastane tõusev täht Andrei Aršavin, kes aastaid hiljem saavutas üleilmse kuulsuse Londoni Arsenali särki kandes. Eestlaste viigivärava lõi 63. minutil Dmitri Kruglovi karistuslöögi järel Sergei Terehhov.

"Publik aitas meil vastu pidada. Võimsalt rõkanud tribüünid innustasid ründama ja ennastsalgavalt kaitses rabama ka siis, kui jaks oli juba täiesti otsas. Täismaja ees mängimine tekitas suurepärase tunde," rääkis Terehhov, kes jõudis selles kohtumises oma 75-mängulise koondisekarjääri viienda tabamuseni.

Eesti koosseis: Artur Kotenko, Teet Allas, Andrei Stepanov, Enar Jääger, Dmitri Kruglov, Taavi Rähn, Sergei Terehhov (83. Maksim Smirnov), Martin Reim, Kristen Viikmäe (90. Ingemar Teever), Andres Oper, Joel Lindpere (24. Ragnar Klavan).

Veel sündmusi 30. märtsist:

* 1889. aastal avas John T. Reid Yonkersis (New York) USA esimese golfiraja.

* 1931. aastal lõppesid Prahas EM-võistlused maadluses. Eesti oli esindatud kuue mehega, kahe võidetud hõbemedaliga (Voldemar Väli ja Albert Kusnets) kuulus Eestile riikide arvestuses neljas koht. Esmakordselt suurvõistlustel maadelnud August Neo oli poolraskekaalus neljas.

* 1986. aastal peeti Ülemiste järvel Nõukogude Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises. Monotüüp XV klassis võitsid Ants Raud ja Erich Lamp, jäiga purjega 12 m2 vabaklassis Vladimir Girs ja pehme purjega 12 m2 vabaklassis Ulrich Tänava.

* 1996. aastal lõppesid Budapestis EM-võistlused kreeka-rooma maadluses. Valeri Nikitin oli neljas, Helger Hallik kümnes. Mõlemad said õiguse osaleda Atlanta olümpial.

* 1997. aastal sai 16 aasta ja 6 kuu vanusest Martina Hingisest kõigi aegade noorim WTA tenniseedetabeli juht.

* 2013. aastal ületas Siim Rast esimese Eesti jõutõstjana kolmevõistluses ühe tonni piiri, saades Tallinnas peetud Eesti meistrivõistlustel kogusummaks 1001 kg. Kükis oli 24-aastase tallinlase tulemus 386 kg, lamades surumises 280 kg ja jõutõmbes 335 kg.

Allikad: ESBL/Sportnet/Eesti Päevaleht

Futboliit (talgpall)