Rannajalgpallikoondise kapten Kristjan Marmor: me pole parematest kaugel
Kas nägite võimalust mängida end finaalturniirile?
Kui Itaaliasse läksime, siis sellist eesmärki küll ei olnud. Augustis Hispaanias toimunud turniir ei tulnud meil kõige paremini välja ja suuri lootusi seepärast ei hellitanud. Esimene eesmärk oli vahegrupist edasi saada ja kui see õnnestus, siis mida mäng edasi, seda enam tundus, et finaalturniir polegi kaugel. Oleks paar teist mängu meile soodsalt lõppenud ja me ise Valgevene võitnud, võinuks tulemus olla ka teine.
Mängisite ennast Euroopas 11. kohale, mis on kõrgeim koht, kuhu rannajalgpallikoondis kunagi jõudnud. Eesti edestas mitmeid Euroopa rannajalgpalli suuri tegijaid. Kuidas olete rahul ja kas see oli maksimum?
Kui juba saime vahegrupist edasi, siis selle kohaga rahul ei jää. Türgilt saadud kaotus jääb kripeldama, sest selle mängu võitmine lubanuks mängida üheksandale kohale. Top 10 jõudmisega oleks olnud rahul.
Ainult eksmaailmameistrile Prantsusmaale ja Itaaliale kaotasite kindlalt, teised mängud olid tasavägised. Mis paremast tulemusest ikkagi puudu jäi?
Mängude lõpus enesekindlusest. Rannajalgpallis on kõik meeskonnad üldiselt võrdsed. Võidab see, kes realiseerib oma võimalused paremini. Meil on vaja selleks külma pead ja suuremat enesekindlust. Lõpus teeme väsinuna kergeid vigu, mille vastased kohe ära kasutavad. See ongi Eesti ja ülejäänud Euroopa vahe. Peame enesekindlalt lõpuni mängima ja endasse uskuma.
Mis turniiril õnnestus?
Realiseerimine ehk just see, millega me augustis Hispaanias hätta jäime. Suutsime ka korralikult peatreener Reigo Tõnsbergi mängujoonisest kinni pidada. Tegutsesime kaitses hoolikalt ja püüdsime oma võimalused ära lüüa. Peamine oli ikkagi korralik kaitsemäng.
Mida näitas turniir meie tasemest ja positsioonist Euroopas?
Kui vaadata seda, et mängisime võrdselt Poolaga, kes on mänginud A-divisjonis ehk kaheksa parema hulgas, siis oleme seal piiri peal. Eesti koondis pole parematest kaugel ja seda näitavad meie poolt neile löödud väravad. Meil pole lihtsalt kõik turniirid hästi välja tulnud.
Mis suunas tuleb töötada, et teha järgmine samm?
Teised on üldiselt profid, neil on rohkem raha ja mängimiseks parem kliima. Meie võimalused on talvisel perioodil piiratud, seepärast tuleb võimalusi leida Eestis ja välismaal. Ka klubid peavad oma treeningprotsessi parandama. Mida rohkem saab liival olla, seda kasulikum. Sooviks, et noored, kes suure jalka ära lõpetavad, ei jätaks ala ja tuleks rannajalgpalli mängima.
Ise olid 11 väravaga mitmete superstaaride järel Euroopa viies väravalööja. See näitab, et individuaalsed oskused on meil olemas. Kas järgmise sammuna peaks mängijad minema välismaale?
Kui mõni mängija saaks välismaale mängima, oleks see kindlasti ala arengule kasuks ja oleks innustuseks noortele, näitamaks, et ka rannajalgpalliga on võimalik midagi saavutada. Välismaalt tuleb kogemus, heade mängijatega koos treenides ja mängides areneb ka tehnika. Kui mulle tuleks pakkumine, siis ma kaaluks tõsiselt. Mul on hea töö ja päriselt ära kolida ei plaani.
