„Olen kindlasti nõus sellega, et energiajooke ei tohiks tarbida karastusjoogina või nn trendijoogina nagu seda praegusel hetkel järjest süvenevalt tehakse. Teatud erandlikes situatsioonides, kus näiteks on vajalik pikaajaline vaimuerksus või kui on näiteks vaja pikalt autoga sõita, on aktsepteeritav, et energiajookide tarbimine jääb riske arvesse võttes iga inimese vabaks valikuks. Kuid ausalt öeldes ma ei näe põhjust, miks lapsed peaksid üldse energiajooke jooma,“ ütleb Klavan.

„Oleme sellest teemast ka koondises rääkinud. Energiajoogid ei anna ju tegelikult energiat juurde, vaid mobiliseerivad organismi selliselt, et hakatakse rohkem organismis leiduvaid ressursse kulutama, energiat tootma. Nad ei anna rohkem energiat kui tavaline limonaad,“ lisab Bundesliga vutimees.

Klavaniga nõustub Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp. „Suurtes kogustes või pikaajalisel regulaarsel tarbimisel võivad energiajoogid põhjustada näiteks peavalu, rahutust, ärevust, erinevaid südameprobleeme, soodustada psüühiliste probleemide teket, halvendada une kvaliteeti, aeglustada taastumisprotsesse koormuse järgselt, tekitada sõltuvust jne. Näiteks kofeiin viib organismist vedelikku ja kaltsiumi välja, mis soodustab lihaskrampide teket ja pikas perspektiivis luude hõrenemist,“ selgitab ta.

„Spordis aitavad sooritusele ja arengule kaasa tark treenimine, õige treeningu ja puhkuse tasakaal, kvaliteetne uni, tervislik ja mitmekülgne toitumine. Energiajooke ei tohiks segamini ajada isotooniliste spordijookidega, millel on spordis oluline koht,“ rõhutab Rõivassepp.