Kui jalgpallijuhil paluti lõppenud hooaeg märksõnadega kokku võtta, vastas ta nii: "Professionaalsuse kasv kogu Premium liiga lõikes; kogukonnajuhtide programmi käivitamine – kolme pilootklubi keskmine publikuarv alates projekti käivitamisest kuni hooaja lõpuni oli Transil 394, Floral 669 ja Tammekal 441; välismängijate kvaliteedi tõus; tavahuvilisele mittenähtavatest asjadest nimetaksin ka klubide huvi kasvu pühendumaks iseenda arendamisele. Oluline on ka, et tervikpildi eeldused, mille suunas liigume, hakkavad tasapisi välja joonistuma."

Pohlak ja vutiliit on jäänud kindlaks julgele eesmärgile: lähiaastatel tahetakse luua täisprofessionaalne Premium liiga, selle taustal peaks tasapisi profistuma ka esiliiga.

"Oleme võtnud eesmärgiks luua täisprofessionaalse Premium liiga ja poolprofessionaalse Esiliiga ning vajame selleks vähemalt kahtekümmet jätkusuutlikku klubi ja veel vähemalt viit kuni kümmet, kes soovivad selliseks saada. Nii moodustuv liigapüramiidi tipp peab tagama liiga atraktiivsuse kui ka klubide ja mängijate sportlikuks arenguks vajalikud eeldused," selgitas Pohlak.

"Jätkusuutlike klubide ülesehitamine on väga-väga keeruline pühendumist, tahet ja teadmisi nõudev ülesanne ja on loomulik, et sellel teel tekib tagasilööke. Üha jõulisemalt käivituvad solidaarsusmehhanismid peaksid tagama, et ärakukkumised jäävad harvemaks, aga millal jõuame päris stabiilse olukorrani, ei oska öelda. Seda võin samas küll kinnitada, et loobumise põhjused on alati sisemised ja ei saa tekkida olukorda, kus klubis on kõik suurepärane, aga loobutakse liiga pika liigahooaja või mingi muu välise asjaolu tõttu.

Tahame luua olukorra, kus nii Eesti klubid, mängijad kui ka koondis oleksid Euroopas ja maailmas konkurentsivõimelised ja see ongi keeruline protsess ja sellele viival teel palju väljakutseid."

Sealjuures ei salga vutiliidu president üldse, et tegu on ääretult ambitsioonika projektiga.

"Kordan üle, et eesmärk rajada täisprofessionaalne Premium liiga ja poolprofessionaalne Esiliiga on Eesti oludes väga ambitsioonikas. Eesmärgini jõudmiseks arvestasime nii selleks vajaminevate mängijate, raha kui ka treenerite ja muude asjameeste hulgaga. Samuti arvutasime välja keskmise liigamängija arenguks vajaliku mängude koguse. Selle kõik paigutasime meie jalgpallimaastikule ja aastaaegade kalendrile ja tulemuseks oli praegune mudel.

Muide – kohati tundub, et mõned kriitikud süüdistavad meid liigses ambitsioonikuses, aga me tõesti usume või isegi teame, et suudame Eesti jalgpalliliiga kirjeldatud tasemeni viia. Kusjuures pikas perspektiivis oleme juba hakanud ka Esiliigast rääkima kui täisprofessionaalsest.

Liiga poolitamine olukorras, kus ehitame üles täisprofessionaalset liigat ja oleme selle kaudu kasvavale konkurentsile ehitanud üles kõikide klubide sportliku arengu, tähendaks omaenda ideele vastutöötamist. Piltlikult öeldes – meil ei ole vaja, et Kalju, Levadia ja Flora liiguksid oma tasemega teistel eest ära; meil on vaja, et teised tuleksid neile järele ja seejärel liigutaks edasi juba ühiselt. Nii saame huvitava ja pingelise liiga, millest võidavad nii klubid, mängijad, koondis kui ka pealtvaatajad."