Kõrvaltvaataja jaoks on Eesti jalgpall kui Tallinna linn – ehitatakse ja ehitatakse, aga valmis ei saa. Väga palju räägitakse arengust ja edusammudest, aga kohati on tulemused ikka samasugused nagu 1990-ndate alguses, kui alustati. See on justkui usuküsimus, Pohlakusse uskujad seisavad vankumatult tema seljataga. Viimasel kolmel korral, kui alaliidu presidenti on valitud, pole tal vastaskandidaati olnud ning viimati valiti ta tagasi ühel häälel. Tundub, et keegi teine ei tahagi või ei julge Pohlaku valitsejatroonile pürgida. Ka jalgpalliajakirjanikud on valdavalt leebed ja mõistvad.

Uskmatud küsivad kärsitult ja järjekindlalt: aga kuhu jäävad tulemused? 

Pikk, põhjalik ja terav intervjuu Aivar Pohlakuga.