„Kasutasime sellist meetodit Kalev/Cramo korvpallimeeskonnaga mõned aastad tagasi Eesti meistriliiga finaalseerias. Kõige rohkem kasu andis ühe mängu eelne visualiseerimise harjutus, kus mängu eri staadiumid ja võtmehetked said ette kujutatud ja võidustsenaarium kõikide osalistega läbi mängitud. Tolle mängu nad ka võitsid,” rääkis kolmel hooajal Kalev/Cramole enne finaalkohtumisi motivatsioonikoolitusi teinud Vain Delfile. „See toimus meditatsiooni ja ettekujutuse vormis. Nad kuulasid koos treeneriga kokku pandud sugestsiooni selle kohta kuidas sündmused mängu käigus peaksid arenema. See toimis mängijate enda sõnul väga hästi.”

Eesti jalgpallikoondis pole kunagi varem EM-valikturniiris play-off’i jõudnud ning käesolev olukord on kõigile osalejatele esmakordne. Ka meediale, kes pöörab neil päevil jalgpalluritele suuremat tähelepanu kui iial varem. Kuidas mängijad selle kõigega toime võiksid tulla?

„Vestlustest erinevate individuaalalade sportlastega on välja tulnud, et kõige parem on oma tähtsaimale võistlusele vastu minna täielikus lahinguvalmiduses, samas kerge kamikazeliku lõdvestustundega. Nagu läheks mängima täiesti tavalist mängu. Kui lasta endale lisapingetel peale tulla, ei too see kasu ei loovusele ega füüsilisele võimekusele,” lausus Vain.

Rüütli saab hakkama

Jalgpallurid pole Vainu poole küll veel pöördunud (ühe korra on ta siiski kiire töögraafiku tõttu pidanud ära ütlema Nõmme Kaljule), kuid ta on kindel, et Tarmo Rüütli saab oma hoolealuste häälestamisega ilusti hakkama.

„Nii palju, kui ma seda meest olen televiisorist näinud ja kuulnud, minul on tema suhtes küll väga positiivne tunne. Usun, et ta saab sellega hakkama ning arvan, et Eesti koondis mängib täna välja oma parima soorituse. Olgu tegu esimese töövestluse, eksami või elu tähtsaima mänguga – oluline on püüda oma vastane üle mängida ning samal ajal suuta enda hetke parim ressurss välja panna. Ning lõppude lõpuks ei ole ju tulemus päriselt ainult sinu enda kätes.”

Vainul on Eesti koondislastele veel üks nipp varuks:

„Tuleb endale püstitada võimalikult konkreetne eesmärk ja selgeks mõelda, kas minnakse kaotust vältima, võitu võtma või viiki mängima. Samuti ei tee paha kujutada ette soovitud skoori - mitu väravat soovitakse lüüa ning mitu võidakse maksimaalselt endale lüüa lasta. See on võrdselt oluline nii tänase kui ka teise mängu puhul, sest pärast tänast võib teisipäevase kohtumise eesmärk oluliselt muutuda. Olen tihti spordimeeskondade puhul tähele pannud, et ühe konkreetse mängu puhul konkreetset eesmärki ei püstitada. Mina arvan küll, et seda oleks tarvis teha.”