Nädala kommentaar: Magnusega või Magnuseta?

Pealkirjaküsimus vasardas musta kolmapäeva õhtul peas nii süvausklikel jalkasõpradel kui ka märksa kaugematel kiibitsejatel.

Vutikoondis kord juba on kogum, mis meeli erutab – parematel päevadel põimib väikest rahvast koos naeratama, halvematel kehastub süljetopsiks. Emotsioonid kui spordi võlu ja valu käivad käsikäes, ent olulisimaks jääb, et tähtsate otsuste langetamisel ei oleks emotsioon – nimetatud juhul pettumus ja kohati isegi viha – esimene mõõdupuu.

Mulle meeldib usalduskrediit ja töörahu, mille jalgpallijuhid Magnus Pehrssonile on andnud. Praegu pole enam ehk oluline arutleda, kuidas sildtreenerist (Aivar Pohlaku termin) ühel hetkel jumaltreener (minu termin) sai.