Enamasti unustavad ärimehed jalgpalliklubi juhtides printsiibid, mis neile äri üles ehitades edu tõid.

Kui JK Sillamäe Kalevi jalgpalli Premium liigast kadumine oli kohaliku liigajalgpalli jälgijatele pigem eeldatud areng, siis FCI Tallinna ja Tallinna FC Levadia ühinemine on ootamatu sündmus.

Pealtnäha on tegemist eri olukordadega, aga neis juhtumites on ka sarnast.

Sillamäe läbis 2017. a hooajaeelse litsentseerimise raskustega, aga kindlalt: osa võlgu ajatati, võlgnikud, kellega ajatamises kokkuleppele ei jõutud, said oma raha kätte. Uue hooaja eelarve ehitati umbes 40% ulatuses potentsiaalsele uuele toetajale, paraku käivitus kõnealune ettevõte Sillamäe sadamas plaanitust märksa aeglasemalt ja juuli lõpuks oli pärast mitmendat uut tähtaega selge, et vahendeid pigem ei tule.

Säilitamaks Premium liiga terviklikkust käivitas jalgpalliliit mehhanismi, et hoida klubi hooaja lõpuni toimimas.
FC Levadia vs FCI Tallinn

FCI Tallinna majandamine toetus klubi presidendi Andrei Leškini ja tema ettevõtte rahakotile, mis tagasid klubi toimimise tema lühikeseks jäänud ajaloo jooksul. Klubi ei jäänud kunagi kellelegi võlgu, kuid juba mõnda aega oli näha, et vastutus organisatsiooni toimimise eest annab klubijuhile rõõmudest rohkem negatiivseid emotsioone.

Selline on kahe klubi Premium liigast kadumise taust.

Nagu ikka, on taustal rohkemgi.

Eesti jalgpall liit litsentseerib tippliigade klubisid juba 15 aastat. Viimased kaheksa-üheksa aastat oleme klubisid suunanud kogukonnakeskseteks ja uue märksõnana on tulnud sisse ettevõttepõhine juhtimine. Kogukonnakesksus tähendab, et igal klubil peab olema kindel identiteet ja ettevõttepõhine kindla tulu- ja kliendibaasi juhtimine – kui majanduslikes terminites kõnelda –, samuti tulude ja kulude tasakaalu juhtimine. Mõistagi aktsepteerime ka olukordi, kus keegi ärimees on valmis kulutama raha oma hobi tarvis, aga selgitame siis, et hoolimata sellest on vaja peale esindusmeeskonna ülalpidamise ehitada üles ka toimiv klubi. Kasvõi juhuks, kui ärimehel raha otsa saab või ta leiab endale uue hobi. Kasvõi selleks, et Premium liiga tase püsiks võimalikult kõrge, kuni samm-sammult üles ehitatavad klubid pauguga tekkinud tippmeeskondadele järele jõuavad.

Professionaalne liiga

On tõsi, et esimest korda kõneles FC Infoneti president võimalikust lahkumisest mulle mõni aasta tagasi selle päeva õhtul, kui arutasime dialoogkohtumistel klubidega solidaarsusmehhanismide paketti, mille käivitamisega muutub Premium liiga täisprofessionaalseks.

Jalgpalliliidu investeeringud Premium liiga klubidesse kasvavad järgmise viie aasta jooksul ligi kahe miljoni euroni aastas.

See on liiga jaoks õige otsus, aga minule see ei sobi, oli tema kommentaar. Mõistsin teda, paraku ei ole võimalik mööda vaadata faktist, et Premium liigat ja ka tema tippklubisid ei saa pikas perspektiivis arendada muul moel kui liiga täisprofessionaalseks viimise kaudu.

Jalgpalliliidu investeeringud Premium liiga klubidesse kasvavad järgmise viie aasta jooksul ligi kahe miljoni euroni aastas. Peale selle suurenevad kolme aasta jooksul investeeringud liigasse ligi miljonini aastas. Pluss noortetoetused, U-17 Eliitliiga toetus, noorteklassist täiskasvanute klassi sujuvaks ületulemiseks loodud toetusmehhanismid, infrastruktuuritoetused ja nii edasi.

Nii loome majanduslike eelduste baaspaketti, mis muudaks klubide ettevõttena toimimise eeldused tugevamaks.

Lõpetan lausega, mida kuulsin ühel õhtusöögil väljaspool Eestit: kummalisel kombel unustavad jalgpalliklubidesse sisenevad ärimehed enamasti klubi juhtides need printsiibid, mis neile äri üles ehitades edu tõid, ja nad käituvad klubiga nagu mänguasjaga, mitte nagu organisatsiooniga. Igaks juhuks ütlen, et räägin selles lõigus üldiselt, mitte kellestki konkreetselt.