Miks ei toonud Eesti koondis mängu lõpus platsile värskeid jalgu?

Eesti jalgpallikoondis tegi esmaspäeva õhtul kodus Ungariga 3:3 viigi. Kohtumise lõpp oli mängijatele eriti raske, sest vaid kolm päeva tagasi oli 90 minutit madistatud ka Soomega. Miks ei teinud Martin Reim kohtumise lõpus rohkem vahetusi, et värskust platsile tuua?

Ühe vahetuse kolmest pidi Eesti ära kasutama juba avapoolajal, kui viga saanud Mihkel Aksalu asemele toodi Sergei Lepmets. Teise vahetuse tegi Reim alles 90. minutil, kui Henri Anieri asemele sekkus Ats Purje.

Samal ajal olid platsil mitmed mehed, kes olid ka kolm päeva tagasi kõvasti rassinud ning olid silmnähtavalt väsinud. Reimi sõnul mõeldi lõpufaasis sealjuures ründejõu asemel hoopis kaitseliini tugevdamise peale.

"Väsimust oli paljudel, aga iga vahetus ei ole ka nii lihtne, et vahetad mehe välja. Nägime küll, et [Siim] Lutsul olid vahepeal käed põlvedel. Ta pole ju sisuliselt kaks kuud oma koduklubis mänginud - on meil ikka imelisi mehi, kes suudavad mängupraktikata tulla! Kostja [Vassiljev] on ju teine selline, ta saab küll mängida, aga kuskil noortes. See pole absoluutselt lihtne," kiitis Reim oma mehi.

"Loomulikult kui mõelda värskuse peale, siis oleks võinud mõne vahetuse teha, aga nemad tõid teise suure ründaja keskväljale ja meie mõtlesime seepeale hoopis Madise [Vihmann] või Artjomi [Dmitrijev] sisse tuua. Samas teame, et mängutempo oli päris kõrge ja sinna sisse tulla ei ole lihtne. Nii surnud keegi ei olnud, et oleks kiiret vahetust vaja olnud. Pigem vahetasime tipuründaja välja, et meil oleks kasutada värsked jalad, kui lõpus peaks üks võimalus tekkima. Paraku ei tekkinud."