"Võrdne mäng ja minu arvates seetõttu õiglane tulemus. Selle aastaaja kohta mängisime väga korralikult," lausus Pehrsson. "Eriti kaitsetöös oli mitmeid häid perioode: kohati olime meeldivalt kompaktsed, samas vajadusel piisavalt agressiivsed. Pärast kõrgel palli võitmist lõime ka ju värava. Ent kohati jäime ka liiga passiivseteks."

Peatreener nõustus: napp mängijatevaheline koostöö avaldas mängule selget mõju. "Üksteisemõistmine on hea meeskonna üks nurgakivisid - et tänases valikus puudus mõlemal harjumuspärane koostöö, avaldas kahtlemata mõju. Samas tunnetasin, et B-koondise novembrikuine laager aitas meid ses vallas kõvasti."

Eraldi peatus Pehrsson kolmel mängija sooritusel: 17aastasel debütandil Mattias Käidil, 35aastasel väravavahil Pavel Londakul ja esmakordselt kaptenipaela kandnud Karol Metsal.

"Käit oli algul väga värske, paistis silma hea kohavalikuga ja oli lähedal ka väravale. Ta on huvitav mängija, kelle arengul peame hoolsalt silma peal. Pooltunni järel ta aga väsis, sest pidi palju jooksma ja kaitsetööd tegema," rääkis Pehrsson koondise pesamunast. Kuni jõudis selle vanima liikmeni: "Londak tõestas, et on endiselt korralikul tasemel - pärast Pareiko lõpetamist vajame head konkurentsi. Loodetavastu leiab ta õige pea endale korraliku klubi. Metsa määrasin aga kapteniks, sest ta on kahe aastaga tublisti arenenud ja tahtsin anda talle suuremat vastutuskogemust. Lisaks teadsin, et ta on väljakul algusest lõpuni."

Rahvuskaaslaste vastu heitlemine tekitas Pehrssonis erilise ja mõnusa tunde. "Tõsi, eelmisel korral Stockholmis oli tunne veel erilisem," meenutas ta mullust põhirivistuse duelli. "Aga kuulda oma sünnimaa hümni, näha tuttavaid nägusid ja mängida nende vastu - igaühel sellist võimalust ei avane."