„Kõik on selle järele hullud. Meil on populaarsed ka käsi-, korv, veepall, aga jalgpall on number 1. Meil on väga head mängijad ning rahvuskoondist hinnatakse kõrgelt,“ ütles ta. Samuti kiidab Krznarić kodust kõrgliigat. „Igal aastal näeme, kuidas mängijad siirduvad headesse meeskondadesse Saksamaale ja Itaaliasse.“

Krznarići kodumaal on kolm suurt fännirühmitust, kes toetavad Zagrebi Dinamot, Rijekat ja Hajduki Spliti. Koondise toetamiseks Levadia leegionäri sõnul oma eriarvamusi unustada ei suudeta. Koondis Hajdukis, kus asub riigi suuruselt teine staadion, mängimas ei käi. „Lisaks tuleb Dinamo igal aastal meistriks ning rahvas lõuna poolt ei ole sellega üldse rahul. Arvatakse, et kõik on Zagrebi kasuks kaldu,“ selgitab Krznarić.

Loomulikult on Krznarić nõus, et Horvaatia koondises mängivad tasemel mehed. „Luka Modric, Ivan Rakitic, Ivan Perisic, Mario Mandžukic – tugevad mängijad ja tugev meeskond. Rahvapoolsed ootused nende osas on alati kõrged, mis on ka arusaadav, sest need mängijad on võtmerollis sellistes klubides nagu Madridi Real, Barcelona, Milano Inter ja Juventus.“ Krznarić toob välja Horvaatia kolmanda koha 1998. aasta maailmameistrivõistlustel ning nendibki, et sellistesse kõrgustesse pole meeskond enam tõusnud. „Finaalturniiril on jõutud küll alagrupist edasi, kuid inimeste ootused on veelgi suuremad.“

Noor poolkaitsja sooviks ka ise Horvaatia koondise särgi selga tõmmata, kuid nendib, et just tema positsioonil on konkurents kõige tihedam. „Modric, Rakitic, Milan Badelj, Marcelo Brozovic, Mateo Kovacic...,“ loetleb Krznarić maailmakuulsaid nimesid. „Ma arvan, et ise sarnanen neist enim Badeljiga – ta kontrollib mängu keskväljal ning on täpse sööduga.“

Viimasel kümnel aastal on Eesti ja Horvaatia kohtunud neljal korral, kõike mänge on ekraani vahendusel näinud ka Krznarić. „Olen alati vaadanud kõiki rahvuskoondise mänge. Ma mäletan, et Eestiga toimus üks mäng toona vastvalminud staadionil Pulas (2012. aastal – toim.). Teadsin Ragnar Klavani nime ja loomulikult on meie meeskonnas mängijaid, kes on koondisemehed ja tean seda, et meie spordidirektor Sergei Pareiko on siinmail kõva nimi. Lisaks on tuntud veel ka Mart Poom.“

„Eestil on organiseeritud meeskond, kus tehakse palju tööd. Koondisel pole küll sellist kvaliteeti, millega lüüa hetkel tipus läbi, aga kindlasti on tegu tiimiga, keda on raske võita,“ lisas ta.

Loomulikult loodab horvaat, et tema kodumaa võtab A. Le Coq Arenalt võidu. „Äkki 2:1?!“ pakub ta. Eesti – Horvaatia kohtumine algab 28. märtsil kell 19:00, staadion avatakse publikule kaks tundi enne avavilet. Pääsmed on saadaval Piletilevis.