Hoovisport pole praeguse põlvkonna laste jaoks olnud ilmselt kunagi nii populaarne kui hetkel karantiiniajal, kuid spordiklubid panevad lastevanematele ja noortele südamele, et suurtesse gruppidesse kogunemine ei aita kuidagi kaasa koroonaviiruse leviku peatamisele ning võib karantiiniperioodi riigis hoopis pikendada.
Erinevates Facebooki kogukonnagruppides on viimastel päevadel teemaks staadionitele kogunevad treeninggrupid. Keila linna Facebooki lehel võttis eile sõna noorsoopolitseinik Sille Roosimaa: "Täna Keila vahel ringi sõites jäi silma muret tekitav olukord, kus tublid trennilapsed on kogunenud gruppidesse, et sportida ja koos aega veeta. Kahjuks tänases eriolukorras ei saa me sellist tegevust lubada. Sportimine on igati teretulnud, kuid seda tuleb teha läbimõeldult ning vältida kontakte väljaspool oma pereringi."
"Noorsoopolitseinikuna panen kõigile südamele, et hoolime enda ja teiste tervisest. Värskes õhus liikumine ja sportimine on turvaline kui teeme seda oma perega, hoiame piisavat distantsi teistega ning ei kogune terviseradadele, spordiplatsidele/väljakutele, kus on kontakti vältimine raskendatud. Lastele tuleks selgitada, miks tuleks vältida sõpradega kokkusaamist ning rahvarohkeid kohti. Sel viisil panustame kõik ühtselt turvalisusesse ning anname võimaluse eriolukorra võimalikult kiirele lõppemisele," lisas Roosimaa.
Eesti jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juht Mihkel Uiboleht ütles täna ERR-i spordiportaalile, et alaliidule on kaebusi tulnud klubide kohta, kelle lapsi on nähtud õues üheskoos treenimas, kuigi klubidele on antud suunised koostada lastele individuaalsed treeningkavad.
"Kui saame signaali, et kuskil on mingeid klubi lapsi nähtud treenimas, oleme kohe reageerinud. Oleme rõhutanud, et see on tõsine asi ja et sellist tegevust ei tohi olla ning üritame seda sõnumit igati võimendada. Aga kokkuvõttes peavad ikkagi ka lapsevanemad võtma vastutuse. See ei ole naljaasi," ütles Uiboleht ERR-ile.
Nõmme Kalju jalgpalliklubi president Kuno Tehva sõnul on nende kodustaadion Hiiul ametlikult suletud, kuid keelust hoolimata kipuvad lapsed sinna aeg-ajalt mängima minema.
"Staadionid on praegusel ajal kinni ja iga inimene peab aru saama, kuhu tohib minna ja kuhu mitte. Omalt poolt oleme teinud kõik, et see info inimesteni jõuaks. Raske on seda lõpuni kontrollida, aga meil jääb üle anda endast parim. On ülioluline, et inimesed püsiksid kodus ja käituksid vastutustundlikult. Kui nad seda ei tee, kahjustab see tekkinud olukorda veelgi ning võib ohtu seada meie liigade jäktumise," ütles Tehva Delfile.
"Tean, et ka Hiiu staadionil on olnud kogunemisi. Rõhutan, et staadion on kinni ja vastavad sildid väljas. Palun mitte sinna minna! Käisin ka ise metsarajal ja pöörasin tagasi, kuna seal on rohkem rahvast kui kusagil mujal. Inimesed peavad aru saama, et nelja seina vahel ei pea istuma ja trenni võib teha, aga niikaua, kuni see on individuaalne."
Tehva sõnul jälgivad Nõmme Kalju treenerid laste individuaalsest treeningprogrammist kinni pidamist WhatsAppi rakenduse kaudu. "Meil on WhatsAppi grupid, kus treenerid mängijatega suhtlevad. Selline tagasiside programm on täiesti olemas," lisas ta.
Toetagem ja motiveerigem teineteist kodus treenima!
Üle 500 noort korvpallurit koondava Korvpalliklubi Viimsi/Estover tegevjuht Tanel Einaste sõnul nende klubis režiimist kinni pidamisega probleeme pole olnud.
"Rõhutan, et meie klubi ei propageeri sellis tegevust ja meil pole sellega probleeme olnud. Kutsume ka teisi riigis kehtestatud nõuetesse tõsiselt suhtuma. Oleme kõigile treeneritele öelnud, et töö käib individuaalsete treeningplaanide alusel," rääkis Einaste, kes on kutsunud oma klubi kasvandikke üles individuaalseid treeninguid üles filmima ja seda kaaslastega jagama.
"Kutsume neid üles oma harjutusi salvestama ja teistega jagama. See pole kohustuslik, aga võib olla treeningvaimu, motivatsiooni ja kogukonnatunde säilitamiseks vajalik. Kui kellelgi on raske ja ta näeb, et Toomas, Tarmo või Märt on trenni ära teinud, siis ta teeb seda ka ise. Jagame neid videosid muidugi lapsevanemate loal."
Koroonaviirus SARS-CoV-2
- Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
- Olulised telefoninumbrid:
- 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
- 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
- 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
- 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
- COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
- Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
- Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
- Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
- Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Sisu mugavamaks tarbimiseks telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
