KOGU TÕDE MÄNGUST | Miks jäi Eesti taas kuivale ja jälle tuli vastu võtta kaotus?

Eesti jalgpallikoondis jätkas Rahvuste liigat kaotusega. Kolmandat korda järjest jäädi vastasele alla 0:1. Teist korda järjest kaotati sellise skooriga Soomele.

VÕTMEMOMENT | Ikka kohtumise ainus värav. Viigisadamase tüürinud matšis oli eelnevalt mõlemal poolel olnud värvavõimalusi. Esimesel poolajal päästis Eesti väravapost ja teise poolaja viimastel minutitel Mihkel Aksalu. Soome päästis avapoolajal Jukka Raitala, kes jäi ette Konstantin Vassiljevi pommlöögile, mis oli juba möödunud väravavaht Lukas Hradeckyst ja teel värava poole.

Matši ainsa värava juures said lõpuks otsustavaks kaks tõika. Esmalt magas eelnevalt hästi tegutsenud Nikita Baranov maha Pukki sööstu ja seejärel lubas Aksalu palli lüüa endale esimesse nurka.

MÄNGU STAAR | Teemu Pukki. Kui kohtumises lüüakse üks värav ja see juhtub 90.+1. minutil, siis ongi tabamuse autor ka suurimaks sangariks. 28-aastane Pukki oli läbi matši ohtlik ning valmistas oma jõulise mänguga Eesti kaitsjatele tihti peavalu. Lõpuks suutis ta enda võimaluse ära oodata. Sööt talle oli oivaline ja löök esimesse posti piisavalt terav, et Aksalu ei saanudki seda kätte. Soome on Rahvuste liigas saanud kolmest mängust kirja nüüd kolm võitu. Kõik kohtumised on võidetud 1:0. Kõik väravad on seni löönud just Pukki.

MUST LAMMAS | Fännisektor. Eesti koondise fännisektor on viimasel ajal olnud hõre, kuid kohtumises Soomega oli see eriti hõre. Kõik see paistis väga teravalt silma, kuna vastaspoolel olnud Soome fännisektor oli sisuliselt pilgeni täis. Eestlaste laule oli küll kuulda, kuid visuaalselt nägi otsatribüün välja sarnane Premium liiga kohtumisele. Häält küll tehti, kuid visuaal maksab ka midagi. Arvuliselt jäi Eesti fännisektor Soome omale haledalt alla. Kahjuks on otsatribüünile viimasel ajal teed leidmas aina vähem inimesi.

MIKS LÄKS NII? | Eesti on Rahvuste liigas pidanud kolm kohtumist ja kirjas on kolm kaotust. Kõik skooriga 0:1. Seekord mindi väljakule küll tavapärasest veidike ründavama koosseisuga ja mänguliselt tehti normaalne esitus (eriti paistis silma ühtne võitlusvaim, selles osas näitas eelkõige eeskuju Henrik Ojamaa), kuid tegelikkuses rünnakuteravus varasemast palju suurem ei olnud.

Ainus reaalne väravavõimalus oli Vassiljevi kauglöök, mille blokeeris soomlaste kaitsja. Eestlaste üldine rünnakuteravus oli sarnane eelmistele matšidele ehk tipuründaja jäi selgelt liiga üksi ja pall temani eriti ei jõudnud. Üksiku ründajana alustas seekord Rauno Sappinen. Kui eelnevates mängudes on Henri Anieri ja poolkaitseliini vahele jäänud üüratu distants ning seetõttu on jäänud ründaja vajaliku toeta, siis samamoodi läks ka nüüd. Sappinen sai palli puudutada loetud korrad.

KUIDAS EDASI? | Esmaspäeval ootab Eestit ees mäng Ungariga. Arvestades, et Ungari kaotas viimati 0:1 Kreekale, siis on Eesti ja Ungari C-divisjoni 2. alagrupi viimane ja eelviimane. Kuna eestlased on nulli peal ja ungarlased on kolme matšiga kogunud kolm silma, siis esmaspäeval me endale kaotust enam lubada ei saa. Kui nulliga lahkutakse platsilt ka esmaspäeval, siis on järgmiseks Rahvuste liigaks D-divisjoni langemine sisuliselt ainult vormistamise küsimus.

Võttes arvesse, et Eestil on tabelis kirjas nüüd kolm kaotust ja allajäämine Soomele oli veel eriti valus, siis võib karta, et esmaspäevases matšis Ungariga jäävad tribüünid küllaltki tühjaks. Teinekord on inimesi areenile meelitanud mõni vastaste tähtmängija, kuid ungarlastel ei ole ka ühtegi maailmanime pakkuda.

KILD | Soome fännid pidasid end üsna vabalt üleval ehk erilist korrektsust areenil üles ei näidatud. Kui Aksalu võttis kohtumise lõpus aega (seis oli sel hetkel veel 0:0), et pall värava alt lahti lüüa, siis lendas tema suunas kõiksugu pahna. Platsil maandus nii õlletopse, münte kui ka kõike muud. Samas ei jäänud ka Aksalu võlgu. Kui mõned asjad viskas eestlaste puurilukk teisele poole otsajoont, siis paar asja lendasid ka kõrgema kaarega.