Koduse suurturniiri ärajäämine tõi Eesti jalgpalliliidule suure miinuse

 (10)
Eesti - Leedu U17 UEFA Sõprusturniir
Perspektiivikaks peetud Eesti U17 jalgpallikoondis ei saagi Eestisse plaanitud suurturniiril ennast näidata.Foto: Oliver Tsupsman

Mais ja juunis Eestis toimuma pidanud jalgpalli U17 EM-finaalturniiri ärajäämine andis Eesti jalgpalliliidu rahakotile valusa löögi.

Jalgpalli suurturniiri korraldamine nõuab pikka ettevalmistust ning ette tehtavaid kulutusi. Kui kolmapäeval selgus, et koroonaviiruse leviku tõttu jääb tänavu Eestis toimuma pidanud U17 EM-finaalturniir ära, lõi alaliit juba tehtud kulutused kokku. Tegelikkuses mittetoimuva turniiri korraldamisega tekitati endale 420 000 eurot kahju.

Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete osakonna juht Mihkel Uiboleht selgitas, et Euroopa alaliit UEFA on kinnitanud varasemate rahaliste lubaduste paikapidavust, kuid see puudutab ainult neid turniire ja sarju, mis mängitakse lõpuni. Tallinnas toimuma pidanud turniir jääb aga ära ning selle määratluse alla ei kuulu.

„Raha makstakse vaid nende sarjade eest, mis mängitakse lõpuni. Kuna aga praegu on kõik võistlused peatatud, võib ka rahade laekumises tekkida viivitus," selgitas Uiboleht. „Meistrite Liiga, EM-turniir, rahvuste karikas - need tuleb lõpuni viia, enne ei maksta."

Koduse meistriliiga tasandil soovib jalgpalliliit saada sarnaselt veel kolme suurema sportmängude alaliiduga saada tuge valitsuse poolt eile avalikustatud lisaeelarvest. Kriisi tingimustes spordi turgutamiseks on seal ette nähtud kolm miljonit eurot. Sellest 1,2 miljonit kulub võistkonnaaladega tegelevate alaliitude ja klubide toetamiseks.

Seotud lood:

Toetus on hea, aga napp

Eesti nelja suurema pallimängu liiga peale on erasektori toetus aastas üle kuue miljoni euro. „Meie poolt planeeritav toetus on mõeldud kriisi tulemuste pehmendamiseks. Jalgpallil peab see aitama katta hooaja algust, teistel aladel hooaja lõppu," selgitas Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn. „Peame arvestama sellega, et sel aastal rohkem lisatoetusi ei tule. Praeguse seisuga peaksid aga säilima ka senised spordile mõeldud toetused."

Uiboleht tõdes, et kui 1,2 miljonit jagatakse nelja alaliidu vahel, on summa pigem väike. „Võrreldes sellega, kui palju meie alaliit ja klubid viimasel ajal makse maksavad, on seda väga vähe," nentis ta. „Esialgu pole teada, kui suur summa jalgpallile eraldatakse, kuid kõiki sellega õnnelikuks ei tee. Me pole veel paika pannud, kuidas raha oma klubide vahel jagada."

Jalgpalliliit kogus klubidelt saamata jäänud tulude kohta andmeid. Samas ei sooviks nad piirduda vaid meistriliiga meeskondadega. „Jalgpallis on palju palgalisi töökohti ka esiliiga klubide juures. Meil oleks õigem käsitelda selles valguses ka esiliiga B ja naiste meistriliigat," arutles Uiboleht.

Teiste alade lahtised otsad

Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul on ülimalt positiivne, et teotusmeede üldse tuli. See ei kata küll kogu puudujääki, kuid on klubidele suureks abiks. Kuidas raha klubidele jagada, pole veel mõeldud. „Üks võimalus on jagada raha meistriliiga meeskondade vahel võrdselt. Teine võimalus aga jagada proportsionaalselt sellega, kui suur oli klubi erasektori toetus," arutles ta. „Täpset summat, kui palju raha üldse vaja läheb, on võimatu ütelda. Need asjad muutuvad iga päevaga."

Käsipalliliidu peasekretär Pirje Orasson ei osanud ütelda, kui palju klubid kriisi tõttu kahju kannatavad ning kui suures ulatuses õnnestub neid lisaeelarve abil toetada. „Kultuurministeerium küsis meilt andmeid ja klubid vastasid põhjalikult. Pärast on aga igasugu asju juurde küsitud ning praegu on raske öelda, palju me võiksime raha saada ja ka seda, kuidas raha edasi jagada," nentis ta.

Sarnaselt teistele pallimängualadele, on ka käsipallurite jaoks peamine küsimus see, kui paljud sponsorid on nõus klubide toetamist jätkama. „Tean, et osa toetajaid on lubanud klubidega jätkata, samas oli näiteks HC Tallinnal tulemussponsor. Ma ei tea, kuidas nad selles olukorras hakkama saavad," nentis Orasson.

Futboliit (talgpall)