Klavan: kui võimalused kokku langevad, siis jooksen koondise eest taas väljakule
Eile aasta parimaks meesjalgpalluriks valitud Ragnar Klavan sõnas Eesti Jalgpalli Liidu pressiteenistuse vahendusel, et pärast väga keerulist perioodi läheb tal Itaalias taas hästi. Samas kulub kogu tema jalgpalliline energia endiselt tervena püsimiseks.
Ragnar, palju õnne taaskord Eesti aasta parimaks jalgpalluriks valimise puhul!
Tänan õnnitluste eest. Aasta esimesed kolm kuud jäid vigastuse pärast täiesti vahele ja enne suvepuhkust oli mul 2019. aastanumbri sees kirjas viis mängu klubi eest ja null mängu koondises. Sügisel olen saanud kirja neliteist mängu klubis ja kaks koondises, aga ka see pole tulnud lihtsalt. Õigupoolest ei osanud selle kõrvalt parimaks valimisele mõeldagi.
Esimesel Serie A hooajal said Cagliari eest kirja 15 mängu, nüüd oled Serie A ja Coppa Italia mängudes käinud väljakul 14 korda, aga hooaeg pole veel poole pealegi jõudnud. Kuidas ise neid kahte hooaega võrdled?
Varasemalt pigem kergemalt seganud vigastused võimendusid Itaaliasse jõudes kohe. Puhkus ja ravi tulemust ei andnud ja ühel hetkel otsustasin lõikuse kasuks. Esimese Itaalia hooaja jalgpallilisele plusspoolele saingi lõpuks panna vaid selle, et põhikoosseisu tagasi pääsesin. Senise hooajaga Itaalias olen rahul ja seda nii enda kui ka meeskonna poole pealt. Kaks koondisemängu Valgevene ja Hollandiga jäävad samas mõlemal suunal kripeldama.
Septembris käisid Eesti eest väljakul, aga oktoobris ja novembris jätsid koondisemängud lapse sündimise tõttu vahele. Kas see oli ainus põhjus?
Jah ja ei. Mõistagi oli oluline olla lapse sündimise ajal ja järel perele toeks ja teisiti polnuks mõeldavgi, aga samal ajal kulusid need pausid hädasti ära selleks, et liigamängudeks taastuda ja terve püsida. Kuigi järgmised koondisemängud on kaugel, pean õigeks siinkohal välja öelda, et targem on minuga koondises praegu mitte arvestada, sest kogu jalgpalliline energia läheb praegu tervena ja klubi jaoks vajalikuna püsimiseks. Tahan veel vähemalt ühe, aga miks mitte ka kaks hooaega tipptasemel kaasa lüüa. See on valus otsus, mida raske välja öelda, aga pean tähtsaks olla aus koondise ja poolehoidjate vastu.
Samas ei soovi ma lõplikku kriipsu koondise esindamisele alla tõmmata. Kui võimalused kokku langevad ja minu abi vajalik, siis jooksen koondise eest taas väljakule.
