"Ma ei ole selle peale mõelnud, ausalt. Ma ei usu, et see meid tänases päevas, praegu siin, kus ma pean valmistama meeskonda ette Gruusia mänguks, kuidagi aitaks," ütles ta telefonitsi Eesti suleseppadele. "Pigem mõtlesin ma siis, kui seda asja tegema hakkasin, mis see endaga kaasa toob. Aga praegu vajab meeskond treenerit, kes on täies fookuses ja mõtetega mängu juures. Küll pärast on aega mõelda."

Peale pühapäevast mängu Põhja-Makedooniaga, mille Eesti Skopjes 1:2 kaotas, minetades lootuse C-liiga 2. alagrupis vältida üleminekumängudele viivat viimast kohta, on koondise mängijad saanud avalikkuses nii kiita kui laita. Voolaid praktiliselt ainult laita. Tema taktikalised valikud võeti väga teravalt ette ETV2 stuudios endiste koondislaste Indrek Zelinski ja Rimo Hundi poolt, aga ka muudes artiklites ja podcastides. Kas ja kui palju Voolaid viimastel päevadel ajakirjandust on üldse jälginud?

"Eks mind on treenerina kasvatatud erinevate inimeste poolt läbi aegade ning olen ka rahvusvahelistel koolitustel käinud, kus tipptreeenrid oma rasketest hetkedest on rääkinud ja erinevaid soovitusi andnud. Tarmo Rüütli helistas mulle peale mängu ja andis natuke nõu. Olen ka varem öelnud, et nahk on paksemaks muutunud. Meie viime trenne läbi ja teeme koosolekuid, valmistame meeskonda ette parimas usus ja tahtes. Teie, või teleeksperdid, teete oma tööd ja näete asju oma vaatenurgast. See on jalgpallikultuuri üks osa. Mina pean olema treenerina tugev ja suutma oma tööd teha võimalikult hästi. Tipptreenerid saavad kiidulaulu siis, kui hõik on hästi, ja kui on pahasti, siis on pahasti. Tuleb hakkama saada, mitte lasta ennast ja läbi enda ka meeskonda masendusse langeda. Tuleb pea püsti tööd teha ja olla õige mees!

Pikem usutlus Karel Voolaiuga:

Milline on praegu koondise emotsionaalne foon? Kas pühapäevase kaotuse pettumusest on üle saadud?

Seal on kaks poolt. Mõnikord, kui kaotad endast kehvemale meeskonnale, siis on kaotusevalu hästi suur. Teine asi on see, et me tahtsime võita endast tugevamat - saame seda tagantjärele öelda, et Põhja-Makedoonia on kõva pähkel olnud. Siis on see valu teistsugune. Kõva pettumus oli riietusruumis ja ka meil, treeneritel, et me ei suutnud seda mängu nii lõpuni viia, et rusikas oleks püsti ja kõik õnnelikud. Aga tuleb kaine mõistusega edasi töötada. Tuleb end kokku võtta ja järgmiseks mänguks valmis panna. Uus mäng tuleb kohe peale. Ei ole aega nurka norutama jääda. Mängijad on sportlastena tugevad ja meeleolu on optimaalselt korras. Kui eile oligi veidi vaiksem õhkkond, siis tavaliselt parim rohi valu ja pettumuse leevendamiseks on jalgpallitreening ja see ka toimis. Mängijate normaalne suhtlus on taastatud.

Kas Karol Mets ja Georgi Tunjov, kes on kaartide tõttu mängukeelu all, läksid oma koduklubide juurde või reisisid Gruusiasse kaasa?

Nad tulid kaasa. Vaatasime läbi erinevad logistilised lahendused. Kumbki mängija ei soovinud lahkuda, kuigi see võimalus oli olemas. Nad tahtsid võistkonna juurde jääda. Selge see, et neil olnuks lihtsam ja kiirem oma klubi juurde minna Põhja-Makedooniast kui siit. Aga Georgi seis ei paista olevat selline, et teda seal kõik avasüli tagasi ootavad. Ta saab siin hea tuju ja enesekindluse. Kahju ainult, et kaardiga nii läks. Hea võimalus teda homme kasutada jäi nüüd ära.

Palju sul on üldse kavatsus viimaseks mänguks koosseisu muuta, arvestades et suurt tähendust homne mäng enam ei oma?

Lugu on selline, et homsesse päeva vaatamise mänge on minu ametisse tuleku ajast alates juba mängitud. On räägitud põlvkondade vahetusest. Igaüks, kes hoolega meie tegemisi jälgib, näeb, mis muudatused on persoonide põhiselt tehtud. Kuskilt lähevad ka piirid. Lõpuks mängime 2003. ja 2004. aastal sündinud poistega, nii ka päris ei saa... Minu ülesanne on tulemust toota. Vahet pole, mis mäng see on. Täna on meil sügis 2020, me ei tea, mis toob kevad 2021 või mis üldse maailmas juhtub. Me ei vaata viimases mängus homsesse päeva, vaid oleme tänases reaalsuses ja püüame leida optimaalselt tugevaima valiku. Teatud muutused tulevad. Pean endiselt meie koondist nooreks võistkonnaks, ka neid mehi, kes alustavad. Ma ei näe, et peaksime aasta viimases mängus kunstlikult kellelegi võimalusi andma.

Kas lisaks eelnimetatud kaartidega mängijatele on sul koosseisuvaliku osas mingeid kitsendusi ka vigastuste näol?

Praegu on väike küsimärk õhus Nikita Baranovi kohal, tal andis eilsel treeningul tunda. Temaga tegeletakse. Kuid meil on võimalusi, et tema positsioon ära katta, ma ei näe suurt murekohta. Meil on Märten Kuusk, kes tegi oktoobris väga okeid esitused. Ning Henrik Pürg on juba Märteniga kokku mänginud. Nende kuttide aeg on käes, sellega muret pole. Matvei Igonenil olid trennis väiksed probleemid seljaga. Väga võimalik, et koosseisu osas selles aspektis küsimust ei teki. Karl Jakob Hein on meie number üks väravavaht, Marko Meerits on terve. Homme ei tohiks ükski terve mängija tribüünile jääda. Kõik terved mehed on pingil ja valmis sekkuma.

Milliseid järeldusi veel Põhja-Makedoonia mängust tänaseks teinud olete?

Sel hetkel, kui me mängu tagasi tulime ja 1:1 lõime... Jalgpallis on erinevad võimalused. Võid ka oma poolele järgmisi vasturünnakuid ootama jääda, või kui on julgust, siis ise vastukäigu panna ja proovida end vastasele peale suruda, värskust ja teravust ette juurde tuua ja vastane raskustesse panna. Määravaks said väga väiksed detailid. Meedia kajastab seda, kui hästi meie mängijad mängivad, aga mida Makedoonia tegi, see tuleb välja, kui mäng rahulikult üle vaadata. Nad hakkasid tegema väga julgeid otsuseid ja bravuurselt mängima. Neid see 1:1 ei ehmatanud. Meie ülesanne oli enda tahe peale suruda, mitte jätta see viimastele minutitele. Proovisime ise eduseisu haarata. Panime ründavamad mängijad peale ja nendega oli oma plaan ka. Vastased panid oma julged käigud sisse, aga seda, mida nad tegid, saab seletada sellele, kes vaatab mängu uuesti läbi. Vladislav Kreida lõi keskväljal pallist mööda ja vastasele ette, jalad käisid risti-rästi ja lõpuks mängija, keda tema pidi markeerima, lõi ka värava.

Mul on hea meel, et te Kreidat kiidate, aga ta oleks pidanud makedoonlase tsenderduse ajal karistusalas maha võtma. Meil ei kasva maa alt välja uut keskkaitsjat, kes pea vahele paneks. Või võtame Erik Sorga momendi, kus tal oli variant lükata sööt Frank Liivakule. Need on nii olulised momendid, mis määravad lõpuhetked. Nemad võtsid riski, meie võtsime, mäng läks lahtisemaks. Ejif Elmas pani jala välisküljega suurepärase Euroopa tasemel trsenderduse. Neil tuli ekstra mängija, kes jooksis kasti. Võime seda jada kerida kuni Henri Anieri löögini välja, mis võinuks, kui oleks pannud selle venna sinna või see võinuks palli lüüa kõvemini... See teebki meie töö nii põnevaks, raskeks ja magusaks. Kui sa treenerina õnnestud, siis valitsed maailma, kui mitte, siis oled sina mängu kaotanud.

Vassiljev saab uue võimaluse end tõestada

Karel Voolaid andis mõista, et tahab Põhja-Makedoonia vastu enda kohta pisut kahvatuks jäänud ja 55. minutil välja vahetatud koondise veteranile Konstantin Vassiljevile Gruusia vastu uue võimaluse anda.

"Tuleb vaadata passi. Tal on olnud palju mänge ja reisimisi. Enamus mänge, mis ta Flora eest on pidanud, on sellised, mis on vaja võita. Ta on harjunud Floraga Eesti liigas võitma, aga ka tema jaoks on olnud uus ja eriline hooaeg, kus on tulnud palju meetreid joosta. Septembrikuine Gruusia mäng näitas, et ta ei saanud end päris hästi liikuma, aga võttis end klassikalise vanameistrina kokku. Talle ei saa kunagi ette heita, et ta ei saa või ei taha, alati annab maksimumi," rääkis Voolaid.

"Skopje väljak tundus telepildist roheline, aga oli tegelikult korralik väljakutse. Pehmed väljakud nõuavad mängijalt rohkem. Ta ei saanud end sellisesse rütmi, nagu oleks tahtnud. Vastased jahtisid teda kui võtmemängijat ja olid tal kukil. Tegemist on tõelise professionaaliga. Peale selle, et ta on Eesti jalgpallile nii palju andnud ja kasvatab ka nooremaid mehi enda ümber trennides, on tal alati ka vastulause olemas. Olen kindel, et ta suudab tulla ja end uuesti tõestada, isegi kui tulevad tagasilöögid. Ma ei hakka varjama, et tahaksin talle anda selle võimaluse ning et kindel soov on teda kasutada. Meie järgmine kontakt võib olla nii kaugel, ei tea ka tema mõtteid ja asju... Ma ei taha öelda, et see on tema viimane koondisemäng, aga kogu austuse juures, ta väärib uut tõestamisvõimalust. Minu analüüs Makedoonia mängust ütles, et nii hull ta ka polnud. Ta ei suutnud nii hästi särada, kui oleks oodanud või tahtnud, aga midagi katastroofilist ka ei olnud."