Karel Voolaid: Eesti mängijate kehaline võimekus ja kvaliteet ei ole piisavalt kõrgel tasemel

Eesti jalgpallikoondise peatreener Karel Voolaid põhjendas Armeenia mängu eel tehtud ohtraid koosseisumuudatusi Eesti mängijate mittepiisava kehalise võimekusega selleks, et kaks tugevat mängu järjest ära kesta.

Eesti jätkas kurba seeriat, kaotades kümnenda mängu järjest. Rahvuste liiga C-grupi 2. alagrupis ollakse kahe mängu järel nulli peal. Laupäeval kaotati Tallinnas Gruusiale 0:1, täna Jerevanis Armeeniale 0:2. Väravad löödi Karl Jakob Heina selja taha 44. ja 65. minutil.

"Kuni avaväravani oli võrdsete võimalustega mäng - kes esimesese värava lööb, saab initsiatiivi enda kätte ja tugeva psühholoogilise eelise. Mõlemal koondisel oli kaotus all, pinged peal ja selg vastu seina. Sellises kompavas mängus õnnestus Armeenial lüüa esimene värav, mis jättis meile teatud jälje ja andis neile kõva enesekindluse. Üritasime teisele poolajale tuua elu ja innukust juurde, värava tagasi lüüa ja mängu enda kasuks keerata, aga kahjuks ei õnnestunud. Meie tegevus vastase poole peal on hetkel sellise kvaliteediga, mis ei loo piisavalt palju väravavõimalusi ja mõned üksikud, mis tekkisid, ka neid me ei suutnud realiseerida. Tuleb tunnistada, et meie ründetegevus on hetkel väga hambutu ja jätab soovida," rääkis Voolaid Eesti ajakirjanikele antud online-pressikonverentsil.

Mis peab juhtuma, et seeria, mille jooksul Eesti pole seitse mängu järjest väravat löönud, katkeks?

"Selge see, et teatud õnnestumisi on vaja. Meil olid tänagi üksikud head võimalused. Rauno Sappinenil ja Vlasij Sinjavskijl. Need olid ründajatele omased elemendid, kus nad mõlemad on varem edukad olnud. Kas see nüüd enesekindluse küsimus oli... Võibolla tõesti. Nad on mõlemad koduliiga mängijad. Meie mängijate valik on tänasel päeval selline, et meie ründajad ja äärtel mängivad pallurid on peamiselt Eesti liigast. Väljas mängivad ainult [Sergei] Zenjov ja [Henrik] Ojamaa. Ka nemad alles koguvad vormi ega ole peajagu üle nendest, kes meil valikus on. Kindlasti see on ka üks põhjus, miks Eesti koondis pole väravaid löönud. Standardolukordi oleme küll teeninud, aga mitte piisavalt palju, et need nii ohtlikuks võiks muutuda, et sealt tuleks värav."

Kuidas mõjutas Eesti mänguplaani Ken Kallaste sunnitud väljavahetamine juba 30. minutil?

"Nii palju kindlasti, et meil jäi teiseks poolajaks valida ainult kaks vahetust. Oleks väga tahtnud ka Zenjovi väljakule tuua kolmanda vahetusena, aga kahjuks ei saanud. Ken oma kaitsetugevuses ja mängija markeerimises sai päris hästi vastaste number 11-ga hakkama. Mängu tulnud Henri [Järvelaiu] kaitsetegevuses oli teatud ebakindlus. See pole etteheide, vaid see on tema tänase päeva kvaliteet. Ta pole sellise klassiga mängijatega harjunud nädalast-nädalasse pusima. Ta andis piisavalt palju ruumi oma ääre peal, et vastased said sealt hästi rünnakuid üles võtta."

Kaks kaotust tähendavad, et kevadel Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnastatud eesmärk, milleks on alagrupivõit, on vähetõenäoline. Kas see muudab meie lähenemist järgmistele mängudele? Alagrupivõidu asemel ähvardab viimane koht ja võimalik langemine mudaliigasse. Kas tähtsamaks muutub noortele vastutuse andmine?

"Selge on see, et selline olukord on tekkinud. Aga meil on veel mänge ees. Me alustame mänge 0:0-lt. Meie vastased on küllaltki sarnaste lähenemisviisidega. Gruusia võibolla tuli meie vastu julgemalt, aga Armeenia kompas ja vaatas meid. Kui me mängime koduseinte vahel Makedoonia ja Armeeniaga, siis me kindlasti ei taha leppida autsaideri rolliga. Selge on see, et turniiritabelis punktid ja kohad määravad midagi, aga see pole veel lõplik seis. Me kindlasti ei taha alla anda ja võitlemata jätta. Oleme raskes seisus ja see on selge. Meie rünnak ei toimi praegu. Aga sellise suhtumisega me kindlasti järgmisse aknasse minna ei saa. Peame heas kontaktis olema mängijatega, julgustama neid, uskuma, et neil läheb klubi tegemistes paremini. Nad peavad ise uskuma sellesse, et nad suudavad paremini, ise kaasa aitama oma karjäärile, et sealt järgmisi samme teha. Siis me saame jällegi korraliku löögijõulise Eesti koondise kokku. Me pole kunagi Eestis kellelegi lahingu andmata jätnud ja sama kehtib ka meie järgmiste vastaste kohta."

Algkoosseisu valikul oli kõige üllatavam poolkaitsja Mattias Käidi lülitamine paremkaitsesse. Voolaid põhjendas käiku järgmiselt: "Minu silmis oli see parim lahendus. Arutasime pikalt treeneritega, kas [Märten] Kuusk või Käit. Praeguse seisuga saan öelda, et ta täitis need ülesanded ja rollid, mis talle pandi, väga hästi. Tegemist ei ole tuleviku äärekaitsjaga, välja arvatud sundolukorras, kus me praegu olime."

Küsimusele, miks alustas keskväljal Vladislav Kreida asemel Ilja Antonov, vastas Voolaid: "Eelistasin Ilja Antonovit Kreidale, sest ta annab endast alati maksimaalse panuse ja on tõeline professionaal. Flora mängijad ei ole praegu võimelised mängima kahte mängu järjest. Kreidal on päris palju mänguminuteid all. Tema taastumine on raske. Väljak oli raske, pehme ja ma nägin, et Ilja ja Mihkel [Ainsalu], kes mängisid eelmisel sügisel koos päris kõvad mängud, nende kooslusega me saame keskväljal mängida nende ülesannete toel, mida me neilt ootame."

Tervelt seitsme mängija võrra erinevat algkoosseisu põhjendas Voolaid: "Olen seda ka varem öelnud, et Eesti mängijate kehaline võimekus ja individuaalne kvaliteet ei ole piisavalt kõrgel tasemel. Nad ei mängi nädalast nädalasse kolme-nelja päeva tagant rahvusvahelisi mänge. Ainult [Karol] Mets on sel tasemel, teised on Eesti liiga mängijad või pole koduklubis piisavalt mänguaega saanud. Usun kõigisse, keda koondisse valinud olen. Tahan teatud mängijatele anda võimaluse karastuda ja olla valmis järgmisteks mänguks. Alustanud ja mitte alustanud mängijate kvaliteedivahe ei ole nii suur."