"Teadsime enne kohtumist, et tuleb väga raske mäng ja et peame ilma pallita kõvasti jooksma. Oleme näinud, et Gruusia mitte ainult meie, vaid ka meist kõvemate vastu on väga hästi domineerinud," rääkis peatreener Voolaid mängu järel Eesti ajakirjanikele. "Tallinnas näitasid nad ka väga head kvaliteeti. Tuleb au anda Gruusiale, naljalt nad meile lihtsaid võimalusi ei pakkunud."

Viimasel kümnekonnal minutil ka Eesti mäng elavnes ning eestlastel tekkisid lubavad rünnakuolukorrad. "Teisel poolajal muutusid nad veidi kannatamtuks, siis tekkisid meil väga head kontravõimalused," tõdes peatreener. "Meil jäi natukene puudu, et saada (värav) kätte. Poisid olid kõvad, võitlesid mõtestatult ja selle üle on mul hea meel."

Pühapäevases mängus Põhja-Makedooniaga sai treeneritetiim mängus tehtud vahetuste pärast kriitikat. Tänases kohtumises aitasid vahetused aga Eesti mängu elavdada. "Eks me treeneritega jälgime oma pilguga ja meil on omad mõtted. Tavaliselt kõrvalvaatajad ei vastuta mängijate eest. Neil on null ülevaadet, aga siis on hea öelda, et see mängija oleks pidanud jooksma siia ja teine sinna," sõnas Voolaid. "Plaan oli ikka sama, et kui keegi on väsinud või ei jaksa, siis otsime muutusi. Vanameistrilt Kostjalt (Konstantin Vassiljev - toim) küsisin ka paaril korral, kas tal kütust jagub. Noogutas ja nii ta läks. Jalgpallis ongi nii, et kui kõik treenerid paneksid vahetustega alati täppi, siis jääksid ju kõik mängud viiki. Teatud hetkel vahetused lihtsalt ei õnnestu."

"Stabiilne mängujoon säilis. Kindlasti on hea meel selle üle, et võistkonnal õnnestus rütmi säilitada," kiitis treener hoolealuste tööd.

Eestlased paistsid täna mitmel korral silma ebatäpsete söötudega. "Eks tänasel päeval ongi, et eesti mängijad pole nii tehnilised. Kui jalgpallis näiteks Burnley kohtub Manchester Cityga, siis üks jookseb palliga ja teine kaitseb. Mõnikord on see taktikaline käik, mõnikord lihtsalt reaalsus. Me ei pea häbenema, et Gruusia on reeglina palliga parem. Nad on aastakümneid olnud paremad, see ei ole välja mõeldud."

"Täna tuleb tunnistada, et mul pole etteheited kellelegi. Mängijad pidid panema energiat igale poole ja nad tegid seda. Nad on väga tublid kutid, jälgivad juhtnööre ning Eesti koondisel on kõvasti arenguruumi. Kui saavutame korraliku töömoraali ja taseme, siis suudame igas mängus kõvasti rammida," sõnas Voolaid.

C-divisjoni teises alagrupis jäi Eesti kolme punktiga viimaseks, mis tähendab, et 2022. aasta märtsis ootab koondist ees üleminekumängud, mille eesmärk on vältida langemist D-divisjoni. Kuidas tsükkel kokku võtta? "Viimane koht. Kui võtame vastased, siis Armeenia veel lõpuks võitis grupi. Ma ei usu, et neid julgeti esimeseks pakkuda. Ma ei saa öelda, et meil oli võimatu sinilindu püüda. Kindlasti olid meil omad võimalused, aga keegi sai paremini minema. Me alustasime kahe kaotusega, mis jättis teatud märgi," tõdes ta. "Kindlasti oktoobrikuu kodused mängud andsid hea tunde fännidele, aga oli pettumus, et me ei suutnud neid mänge võita."

Voolaidi jaoks lõppes koos tänase kohtumisega ametiaeg Eesti jalgpallikoondise peatreenerina. Kas on vahepeal ka tulevikust juttu olnud? "Ma ei tea, kas sellest peaks olema enne viimast mängu arutatud, aga ei ole. Lähme praegu hotelli sööma, räägime võistkonnaga ja sõidame koju tagasi. Homme on neljapäev, seejärel reede ja siis vaatame edasi. Elu läheb edasi," vastas ta.