„Kui mängu lõpus oligi väsimus, siis selle taha pugeda ei saa. Vastastel oli ju sama olukord,“ tõdes Käit, et vabandusi ei ole mõtet otsida.

Mängust üldisemalt rääkides leidis ta, et keskväljal jäädi vastastega siiski hätta. „Ise tundsin, et minu ja Artjom (Dmitrijevi) peal oli mitu mängijat. Nende keskpoolikud olid väga laiali ja ründaja proovis pidevalt jalga tulla. Meil Artjomiga oli raske kolme mängijat kinni võtta. Üks värav tuligi ju niimoodi, et söödeti meie selja taha ja meie kahjuks ei saanud palli kinni. Sealt see värav tuligi,“ analüüsis Käit.

Juba kohtumise eel tõdes peatreener Martin Reim, et mängima minnakse meestega, kes on palliga osavamad. Sellise plaaniga väljakule astutigi.

„Hea algus on tähtis. Proovisime oma mängu peale suruda ja kiire värava lüüa. Suutsimegi seda. Kostja (Konstantin Vassiljev) lõi väga ilusa karistuslöögi. Kahjuks teisel poolajal ei olnud enam meie mäng. Lõime liiga palju pikka palli. Mängisime palliga palju vähem. Võib olla oli see üks põhjus, miks nemad said indu juurde.“

Eesti kohtus Põhja-Iirimaaga lühikese aja jooksul teist korda. Märtsis jäädi ilmetu esitusega võõrsil alla 0:2.

„Võrreldes eelmist ja seekordset mängu, siis nüüd olime palliga julgemad. Põhja-Iirimaal lõime liiga palju pikka palli. Seekord proovisime mängida. Kõik jätsid endast kõik väljakule ja proovisime parimat,“ tõdes Käit, et mänguliselt tehti seekord tunduvalt korralikum esitus.