„Mänguaega saan piisavalt, see on aga tunnetust ja enesekindlust tõstnud,” lausus Ahjupera Delfile antud intervjuus. „Ujpesti treener usaldab mind, lisaks on vanusega ka kogemusi juurde tulnud. Kindlasti mõjus hästi keskkonnavahetus, pealegi on Ujpest ründavama stiiliga kui Györ.”

Ungaris kuuluvad Ahjupera mängijaõigused Györile, kes eestlase Ujpestisse laenule andsid. Mis edasi saab, seda mees veel ei tea. „Mu tulevikust on vara rääkida,” jäi Ahjupera tagasihoidlikuks. „Györis on Ungari parimad treeningtingimused, Ujpestis aga seevastu arvukam toetajaskond. Budapest ise on ka suurem ja mõnusam linn. Ma ise oleksin valmis siin jätkama.”

Györi minnes sai Ahjupera kohe vigastada ja oli traumaga väljakult eemale rohkem kui aasta. See eestlase tuju nulli ei viinud. „Algul tahtsin lihtsalt kiirelt naasta, oma tuleviku pärast ma küll ei kartnud,” tunnistas ta. „Mul oli ju siduv leping olemas.”

Ahjupera hea mäng on tõstnud mehe Eesti koondisesse. Sinisärke on ta esindanud seitsmel korral, ent jalga pole valgeks saanud. „Koondisekutse on minu jaoks alati olnud suureks tunnustuseks,” ütles Ahjupera süda rinnus isamaalises taktis põksumas. „Väravat pole veel õnnestunud lüüa, aga kes teab millal sellega hakkama saan.”