Hõbepallile kandideeridis kuus väravat: Pavel Marin oli täpne Leedu vastu, Frank Liivak realiseeris penalti Põhja-Makedoonia vastu ning Rauno Sappinen sahistas Armeenia ja koguni kolmel korral Põhja-Makedoonia võrku. Sappinen tegi hääletusel puhta töö, kui kogu esikolmiku moodustasid tema tabamused. Võidu tõi eestlasele tõeline iluvärav UEFA Rahvuste Liigas kohtumises Põhja-Makedoonia vastu. Kusjuures eranditult kõik 36 EJAK-i liiget hääletasid selle tabamuse parimaks.

„Tahtsin lüüa taha nurka, aga et see nii hästi õnnestub, selles polnud kindel,“ kommenteeris oma ilutabamust Rauno Sappinen. „Nii üles ma ei sihtinudki, oleksin nõus olnud sellega, kui pall oleks maandunud värava keskel posti kõrval. Aga läks päris üles ja postipõrge andis efekti juurde!“

Esmakordselt anti välja ka Eesti naiste jalgpallikoondise aasta ilusaima värav auhind Annika. Auhinna nimi on inspireeritud 2001. aastal 21-aastasena autoõnnetuses hukkunud Eesti naiste koondise kapteni Annika Tammela talendist.

Annikale kandideeris kaks Kristina Bannikova tabamust: Fääri saartele löödud värav pärast pikka ja ilusat triblingut ning Lätile otse nurgalöögist kõmmutatud koll. Auhinna pälvis Bannikova Lätile löödud tabamuse eest.

Eesti jalgpalliajakirjanike klubi liige et Süvari ja Kristina Bannikova.

„Fääri saartele löödud väravat pean ise ilusamaks,“ kommenteeris oma väravaid Kristina Bannikova. „Lätile kornerist löödud värava puhul tahtsin palli tegelikult esimesse tsooni lüüa, aga pall lendas väravasse. Võibolla on väikeseks iluveaks ka see, et pall ei lennanud väravasse puhtalt, vaid vastaste väravavaht sai sellele rusikatega pihta.“

Bannikova lisas, et Annika auhind annab kindlasti koondislastele motivatsiooni juurde: „Kui me Jalkast lugesime, et selline auhind tuleb, siis oli meil parajasti koondise laager ja meie seas tekkis väike elevus, et äkki suudame veel väravaid lüüa ja siis on rohkem valikut.“