"Peamine põhjus on see, et meil on parimad mängijad, muul viisil ei saa meistriks tulla. Lisaks sellele oleme olnud väga keskendunud ja organiseeritud, me ei ole teinud suuri vigu ja noh, ma arvan, et meil on ka päris okei treener," muheles Pijpers, näidates oma Flora värvides nokamütsile, millele oli markeriga peale kirjutatud "#4" - hollandlane tuli florakatega neljandat korda Eesti meistriks.

Pijpers võttis Flora selle hooaja eel üle teadmisega, et klubi poliitika näeb ette seda, et välismaalt mängijaid kergekäeliselt juurde ei tooda ning hakkama peab saama eelkõige oma kasvandikega. "Kui hooaja eel rääkisime, paluti minult suures osas ka noore võistkonna arendamist - "palun" [Pijpers ütles selle rõhutatult eesti keeles - R.O.]. Vastu palusin organisatoorse poole pealt minu soovide täitmist ja ütlesin neile "aitäh" [samuti eesti keeles - R.O.]. Minu jaoks on see oluline, et me saavutame edu kohalike mängijatega, see on olnud minu filosoofia ka Hollandis. See teeb meie edu veel magusamaks. Suurim kompliment läheb aga noortetreeneritele nii Floras kui ka teistes klubides - just nemad on suutnud need mängijad meie jaoks sobivale tasemele viia."

Edu ühe põhjusena tõi Pijpers välja ka hea tasakaalu meeskonnas. "Meil on palju noori U19 klassi mängijaid, kes said tublisti mänguaega, samuti U21 mängijaid ja siis mõned vanemad pallurid, kes on meie jaoks vanemad, aga teiste klubide mõttes veel noored tegijad," rääkis Pijpers, kes oli nõus, et nii noor meeskond vajas temasugust kogenud treenerit.

"Ma arvan, et minu toomine oli klubi poolt hea käik, sest sellele meeskonnale oli seda tõesti vaja. Samas on väga suure töö - treeningud, meeskonna koosolekud, videoanalüüsid - ära teinud minu abitreenerid. Mõistagi olen neid suunanud, aga nad on ära teinud väga suure töö."

Individuaalses plaanis jagus Pijpersil mitmetele oma mängijatele eraldi kiitust. "Ma tõesti arvan, et meil on viis-kuus mängijat, kes on meie liigas parimad ja kõige stabiilsemad. Kui näitan teile näiteks Brent Lepistu statistikat... Ta lõi alati värava siis, kui meeskond seda kõige rohkem vajas ning kus need kõige tähtsamad olid. Joonas [Tamm] on minu meelest ilma igasuguse kahtluseta Premium liiga parim kaitsja." Teiste seas mainis hollandlane veel näiteks ka Zakaria Beglarišvilit ja Rauno Sappineni, aga ka väravavaht Mait Toomi, kes tegi tema sõnul sel hooajal kaks-kolm sellist mängu, mille järel võis öelda, et Flora võitis ainult tänu väravavahile.