Eesti koondise võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga peetud matš läks meie jaoks juba liiga tuttavat rada. Meeskond käis 90 minuti jooksul sisuliselt sama teed nagu suve alguses Portugalis saadud 0 : 7 kaotusmängus – vahe oli ainult selles, et bosnialased ei tule kuu aja pärast Euroopa meistriks.
0 : 5 kaotusmäng viimase aasta kõige tähtsamas kohtumises tõi justkui suurendusklaasi all esile kõik meie koondist praegu painavad hädad, mured ja kitsaskohad. Ründemängu puudumine, totaalne ideetus palli endale saamiseks, tahtejõuetu kehakeel ja totrad allajäämised standardolukordade kaitsmisel on olnud märksõnad, millega oleme harjunud meie rivistust sel aastal kirjeldama. Zenica põrgus toodi need elemendid ükshaaval kogu maailma ette. Oli piinlik.
