Frank Liivak: pärast 45 minutit tundus, et sellest võiks tulla Eesti jalgpalli jaoks imeline päev

Eesti koondise ääreründaja Frank Liivak ei kahetsenud kõige rohkem mitte seda, et Eesti Saksamaa arvulist vähemust ära ei suutnud kasutada, vaid et Juventuse kaitsja Emre Can ta 15. minutil üldse maha tõmbas.

"Instinktid ütlesid, et see on õige koht, kus olla. Nagu näha, võivad ka kogenud mängijad eksida. Kahju, et ta mu maha võttis. Oleksin muidu väravavahiga üks-ühele läinud," kommenteeris Liivak mängu pöördemomenti.

"Praegusel hetkel on täielik pettumus. Arvan, et ma ei olnud pärast 45 minutit ainuke inimene, kes tundis, et sellest võib tulla Eesti jalgpalli jaoks väga imeline päev, aga teisel poolajal ei läinud asjad nii, nagu oleks minema pidanud."

0:3 lõppseisust hoolimata uskus Liivak, et fännid said ühe meeldejääva jalgpallielamuse osaliseks. "Uue peatreeneri käe all on meid alati innustatud palliga julged olema ja oma mängu mängima. Nii ka täna. Oli nauditav jalgpall. Ma ei usu, et keegi saab öelda, et Eesti poolt ei olnud täna midagi vaadata. Pakkusime kindlasti publikule ilusat jalgpalli," sõnas Liivak.

"Saksamaa on lõpuks ikkagi Saksamaa. Nad on väljakul masinad, mille kõik hammasrattad töötavad. Neid ei olnud üks mees vähem ründes, vaid kaitses. See oli see koht, kus me oleksime pidanud neid nõelama. Oleks 1:0 meile kukkunud, oleks teine mäng tulnud. Lõpuks said nad oma tahtmise."

Küsimusele, kas kolmandat mängu järjest algkoosseisust alustamine tähendab, et ta on võitnud peatreener Karel Voolaiu südame, vastas Flora ründaja: "Kas just südame, aga ma arvan, et see on sellepärast nii, et ma panen tema jaoks oma südame väljakule. Tean, et Karel läheks minu pärast läbi tule ja ta ongi läinud. Samuti jätan mina tema nimel kõik väljakule."