Valgevene jalgpallikoondise värske peatreener Mihhail Marhel ootab homsest printsipiaalset lahingut meeskondade vahel, kes püüavad kõigest väest EM-valiksarjas punktiarvet avada.
Sarnaselt Eestiga on Valgevene 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril kaotanud kõik mängud, isegi ühe rohkem kui meie. Valiksarja alustati 0:4 kaotusega võõrsil Hollandi vastu, kolm päeva hiljem jäädi Belfastis Põhja-Iirimaale alla 1:2. Juunikuus kaotati kodus Saksamaale 0:2 ning Põhja-Iirimaale 0:1, misjärel otsustati peatreeneritoolil vangerdus teha ja eelmise lootsi Igor Kriušenkoga leping lõpetada.
"See on meile ilmselgelt väga tähtis mäng. Psühholoogilist mõõdet süvendab asjaolu, et mõlemad on selles grupis veel punktideta ja tahavad väga võita. Tabeliseis pole meie kummagi jaoks hea ning kindlasti annavad mängijad endast kõik, et võita," rääkis Marhel Lilleküla staadionil pressikonverentsil, kinnitades, et kõik mehed, kes lennuki peale tulid, on terved ja valmis mängima.
Vaata kogu mängijate nimekirja siit!
Mida ootab Valgevene Eesti meeskonnast, kelle eesotsas Karel Voolaid samuti A-koondise tuleristsed saab? "Uus peatreener tähendab mängijate jaoks alati mingit sorti raputust. Ta toob meeskonda uued ideed ning see teeb meie jaoks mänguks ettevalmistuse raskemaks. Kuid me peame keskenduma asjadele, mida meie tahame teha," vastas Marhel.
"Oleme läbi töötanud paljude Eesti mängude videod, nii UEFA Rahvuste liiga kui ka EM-valiksarja kohtumiste omad. Pean Eestit väga tasakaalukaks meeskonnaks ning tookisn tugevamatest külgedest välja hea distsipliini."
”Ma ei keskenduks liiga palju ajaloole. Iga mäng on eraldiseisev. Selle taga on lihtsalt tõsiasi, et Eesti on ebamugav meeskond.
Ajalooliselt pole Valgevenel Tallinnas mängud just kõige paremini sujunud. 1996. aastal saadi siin MM-valikmängus 0:1 kaotus, 2000. aasta juuni sõprusmängus oli Eesti üle 2:0, 2006. aasta sõprusmängus 2:1. Vaid viimase Lillekülas toimunud maavõistlusmängu 2013. aastal võitis Valgevene 2:0.
Küsimusele, miks nad siin nii tihti raskustes on olnud, vastas Marhel diplomaatiliselt: "Ma ei keskenduks liiga palju ajaloole. Iga mäng on eraldiseisev. Selle taga on lihtsalt tõsiasi, et Eesti on ebamugav meeskond."
Ajakirjanike ette astus täna ka Borissovi BATE ründaja Maksim Skavõš, kes oma A-koondise debüüdi just 2013. aasta 3. juunil A. Le Coq Arenal tegi. "Ma ei saa öelda, et mul sellest mänguks erilisi emotsioone oleks, kuid see fakt, et ma saan tulla koondisega nii heal tasemel staadionile mängima, lisab alati emotsiooni ja on mulle suur au," ütles 29-aastane Skavõš.
BATE Borissov, kelle ridadest on Marheli valikusse pääsenud koguni kuus meest, on läbi aastate pääsenud regulaarselt eurosarjade alagrupiturniirile. Tagasilöök tuli sel aastal, kui jäädi esimest korda üle kahe aasta Euroopa liiga põhiturniiri ukse taha. Viimases play-off ringis kaotas BATE Kasahstani klubile Astana. Kui palju BATE eurokogemus homset koondisemängu võiks mõjutada?
"Ilmselgelt on Valgevene jalgpalli jaoks väga tähtis, et me pikalt alagrupiturniiridel oleme mänginud. See tähendab, et Valgevenesse tulevad mängima head Euroopa klubid. See on ühest küljest prestiiži ja Valgevene jalgpalli Euroopale tutvustamise, aga ka hea praktika küsimus," märkis Skavõš.
Kuula ka podcasti "Futboliit", mis keskendus just Eesti koondise tulevastele mängudele Valgevene ja Hollandiga!
