Neli päeva väldanud üritusest võttis osa kokku 76 inimest, kelle seas oli kümme Premium liiga väljakukohtunikku, 16 Esiliiga ja Esiliiga B väljakukohtunikku ning 25 abikohtunikku. Seejuures on tippkohtunike seas tänavu naisi ligi 10%.

„Esimesel päeval olime koos kohtunike komitee ja kümne Premium liiga väljakukohtunikuga. Põhifookuses oli eelmise hooaja analüüs. Palusime kõigil kohtunikel süüvida enda otsustesse 2017. ja 2018. aasta võrdluses ning tuua välja nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte mängu tähtsaimates osades ehk kollastes ja punastes kaartides ning penaltites. Kõik olid oma tegevust väga põhjalikult analüüsinud ja julgesid välja tuua teemasid, mis vajavad parandamist,“ rääkis Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik.

„Alates teisest päevast tegime kogu grupiga ettevalmistust uueks hooajaks. Kontrollisime kohtunike kehalist valmisolekut ning teoreetilistes loengutes keskendusime vea raskusastme, rünnaku peatamise, karistusalas olukordade ja suluseisu hindamisele,“ sõnas Kaasik.

„Igal aastal üritame koolitusele tuua ka midagi uut ja selleks osutus põnev loeng enesekehtestamisest. Uuendustest tooksin kindlasti välja ka meie uueks tööriistaks kujunenud internetikeskkonna RefPal, mis aitab meil kindlasti kvaliteedis järjekordse sammu astuda,“ lisas ta. „Täna on see kasutusel tippkohtunike seas, aga loodetavasti suudame lähiaastatel selle abil tõsta kvaliteeti ka meie madalamate liigade kohtunike seas.“

Videoanalüüs näitab, et kui 2017. aastal näidati Premium liigas 572 kollast kaarti, siis mullu tõusis see arv 713 peale. „Video näitas, et tegelikult oli kollase kaardi olukordi lausa 836. Andmata kollaste kaartide hulk vähenes ühe hooajaga 19% võrra, mis on väga hea näitaja,“ ütles Kaasik.

Kui meedias on teemaks olnud potentsiaalsed reeglitemuudatused, siis seni ei ole need meie koolitustel teemaks tulnud. „Täiesti arusaadav, et ka meie kohtunikud jälgivad uudislugusid ja ootavad põnevusega, mis võib 1. juunist muutuda, aga tähtsam on vaadata üle kehtivad reeglid ja nende nüansid ning jõuda reeglitemuudatusteni siis, kui need on ametlikult katuseorganisatsioonide poolt välja hõigatud. Muidu tekitavad need rohkem segadust,“ lausus ta.

EJLi peakohtunik Uno Tutk osales lisaks kodusele tippkohtunike seminarile ka UEFA koolitusel Serbias, kus toimus RAP-nimelise programmi kogunemine (inglise keeles Referee Assistant Programme).

„Koolitus oli mõeldud kõikide alaliitude informeerimiseks värskeimatest suundadest ja trendidest jalgpallis, mis puudutavad kohtunikke. Samuti käisid meie mitmepäevasest programmist läbi potentsiaalsed reeglitemuudatused, millest lõviosa on juba tänaseks ajakirjanduse vahendusel laia ilma jõudnud,“ sõnas Tutk.

„UEFA oli jaotanud alaliidud kaheks grupiks ning meie rühmas oli ka külaline Hiinast. Mitmed teemad olid samad, mis ka meie tippkohtunike seminaril, kuid kindlasti tasuks välja tuua videokohtunikega (VAR) seotud teemad, mis hetkel meie liigasid ei puuduta,“ lisas Tutk.

Hetkel kasutavad VARi Belgia, Tšehhi, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Poola, Portugal, Türgi ja Hispaania. „Nende seast tasub tähele panna, et eranditeks on Tšehhi ja Inglismaa, kuid veidi erinevatel põhjustel – Tšehhi kasutab VARi valitud liigamängudes ja mitmed jalgpallisõbrad on kindlasti täheldanud, et Inglismaal ei ole VAR üheski Premier League’i mängus, kuid videokohtunik tuuakse mängu karikamatšides,“ lisas peakohtunik Tutk.

„UEFA peakohtunik Roberto Rosetti esitus andis VARist üksikasjaliku ülevaate: otsuste arv, õigete otsuste protsent, minutid, sekundid ehk siis avaldati meile kogu statistika. Lühikokkuvõtteks võib öelda, et VARis on varjatud ohte ja arenguruumi, aga seni on videokohtunike kasutuselevõtt end suures plaanis õigustanud,“ sõnas Tutk.