Eesti jalgpall jõudis vähemalt ühes arvestuses Euroopa esikümnesse
Üldvõidu saavutas Soome, kes edestas Gruusiat ja Norrat. Eestit edestasid veel vaid Taani, Rootsi ja Belgia ning meie järel mahtusid esikümnesse Saksamaa, Leedu ja Sloveenia. Rahalised eriauhinnad kuulusid tänavu Soomele (üldvõit), Fääri saartele (pealtvaatajate auhind) ning Gruusiale (suurim areng).
Arvestusse kuulusid 2018. aasta juulist kuni 30. juunini 2019 peetud rahvusvahelised kohtumised nii koondise- kui ka klubitasandil. Kriteeriumiks oli vähemalt 42 mängu pidamine, mistõttu 55-st UEFA liikmesriigist jäid tabelist välja Gibraltar, San Marino ja Liechtenstein.
UEFA on ausa mängu edetabelit pidanud 1995. aastast. Mitukümmend aastat teenisid alaliidud lisakohti eurosarjadesse ning selle süsteemi alusel pääses ühe korra UEFA karikasarja ka Eesti klubi, kui 1999. aastal õnnestus pääse lunastada Viljandi JK Tulevikul.
2015. aastaga lõppes lisakohtade jagamine eurosarjadesse ning loodi uus ausa mängu tunnustamise süsteem, millega antakse välja kolm auhinda: ausa mängu üldvõitja, pealtvaatajate auhind ning suurima arengu teinud alaliit. Auhinnaraha 50 000 eurot, mis antakse iga kategooria võidule, suunatakse ausa mängu ja solidaarsusega seotud projektidele. Eesti võitis auhinna 2015/16 hooajal pealtvaatajate positiivse kaasaelamise eest.
***
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak ütles detsembris peetud pressikonverentsil, et Saksamaa jalgpalliinimeste hinnangul kuulub Eesti koondis Euroopa riikide seas esikümnesse ka filosoofia poolest.
"Peale Saksamaa mängu saatis Saksamaa koondise tehniline osakond meile kirja. Neil on matemaatiline analüüsisüsteem, mida nad kasutavad juba selle sajandi algusest ja nad on rakendanud seda kõikide koondiste peal, kellega nad on pidanud mängima. Nad ütlesid meie kohta, et olete oma mänguideelt, mida te tahate mängida, Euroopa TOP 10 hulgas. Täpselt nii see ka oli. Aga teie häda on see, et teil on nii väike valik, et suurtega mängides võite sattuda hätta," rääkis Pohlak.
