"Ausalt öeldes oli väga raske mäng. Väljak polnud just ideaalne ning esimesel poolajal me ei leidnud end väljakul korralikult. Minu arvates Eesti kontrollis avapoolajal mängu ja tegi kaitses väga head tööd. Teisel poolajal survestasime me vastast pisut kõrgemalt kui esimesel, lõime mõned võimalused ja jõudsime ka sihile. Peame rohkem võimalusi lööma ja neid ka realiseerima, kui tahame vastastele ohtu kujutada. Sellised väiksed detailid otsustavadki mänge," rääkis Ivanovic Lillekülas Eesti ajakirjanikele.

Paar minutit enne Aleksandar Kolarovi võiduväravat skooris Ivanovic ka ise peaga, kuid Põhja-Iiri kohtunik vilistas serblastele käepalli. Värav ei lugenud. Täpselt nagu viis aastat tagasi, kui serblastel lõpuminutite 2:1 võiduvärav tühistati. Kas Ivanovic ka ise deja vu efekti tundis?

"Tundus küll nii, jah," muigas ta. "Ütlesin ka peale mängu kohtunikule, et see on sõpruskohtumine. Kohtunik võib vigu teha nagu mängijadki. Sellised situatsioonid ei lähe sulle punkte maksma."

Enne tänast oli Serbia kaotanud järjest kolm mängu, viimase neist Poolale eelmisel nädalal 0:1. Kas võit Eesti üle vabastas meeskonna pingetest? "Olime tõepoolest raskes olukorras. See mäng oli meie jaoks väga tähtis. Arvan, et meil oli kerge surve peal, mistõttu ei tulnud mäng kõige paremini välja, aga lõppude lõpuks lõime siiski värava ja peame rahul olema."