„Šveits on absoluutselt igal positsioonil varustatud tippmängijatega. Olgu nad siis Bundesligast, Itaaliast või mujalt," ütles 100. koondisemänguni jõudev eestlaste kapten Ragnar Klavan eilsel pressikonverentsil.

Tõepoolest: juba ainuüksi fakt, et meil pallib 12 meest Eesti ja šveitslastel täpselt sama palju Saksanaa Bundesligas, on kõnekas. Aga siiski: kes on Šveitsi kõige ohtlikumad jõud ja millised võimalikud nõrkused?

SVEITS vs EESTI - Football tactics and formations

Trump: äärekaitsjad. Stephan Lichtsteiner (Torino Juventus) paremal ja eriti Ricardo Rodriguez (Wolfsburg) vasakul on äärekaitsjad, kes armastavad elada vastase väljakupoolel. Mõlemal on ründavad instinktid veres, sest nad mängivad täpselt samamoodi ka oma koduklubis. Lichtsteiner on võimas tööloom, Rodriguezi vasak jalg on Euroopa üks kardetumaid - hispaanlasest isa ja tšiillannast ema järeltulija on äärmiselt ohtlik nii tsenderdustel kui karistuslöökidel. Seega peavad Eesti äärepoolkaitsjad, eeldatavalt Ilja Antonov ja Sergei Zenjov, püüdma ühtaegu nii oma kaitsjaid abistada kui ka Lichtsteinerit - Rodriguezi survestada, et neile mitte liiga palju ründevabadust anda.

Trump: Xherdan Shaqiri. Šveitsi vaieldamatu täht- ja võtmemängija, ehkki alles 23-aastane. Võrratu esimene puude, pallikontroll, kiirus ja kohavalik teevad Albaania-Kosovo juurtega pisikesest (169 cm) Alpide Messist tõeliselt ohtliku jõu igale vastasele. Shaqiri tõestas oskusi ka suvisel MM-finaalturniiril, kus lõi kolm väravat. Alanud hooaja hakul Müncheni Bayernist Milano Interisse kolinud poolkaitsjal on Vladimir Petkovici mängujoonises vabad käed - ta liikumisraadius on tõeliselt lai. Eesti kaitsvad poolkaitsjad (Karol Mets ja Aleksandr Dmitrijev) saavad temaga kurja vaeva nägema - eriti, kui Shaqiri on palliga.

Nõrkus: keskkaitsjad. Klavan ei eksi: Šveitsil on igal positsioonil tippmängijad. Aga keskkaitse on haavatavaim. Ükspuha, millise paari Petkovic triost Johan Djourou - Fabian Schär - Steve von Bergen välja valib, on igaüks neist tõestanud eksimisvõimet. Aga mõistagi tuleb nad eksima panna, Eesti enda ründesurveta sellele loota ei tasu.

Kokkuvõtteks: Šveits on noor, mobiilne ja tehniliselt äärmiselt hea meeskond. Ehkki Vladimir Petkovic on muutnud mängujoonise võrreldes legendaarse eelkäija Ottmar Hitzfeldiga grammivõrra ettevaatlikumaks, lasuvad Nati trumbid endiselt ründefaasis. Julged äärekaitsjad, vaieldamatu liider Shaqiri näol, liikuvad ründajad (Haris Seferovic ja Josip Drmic), töökad keskpoolkaitsjad (Gökhan INler, Granit Xhaka ja Valon Behrami) - Eesti ainuke šanss on hoida võõrustajaid ka ise võimalikult palju surve all ning olla palliga ja vasturünnakutel julge. Vastasel juhul vajub Alpide laviin varem või hiljem takistamatult kaela.