Kaotuse suuruse osas korrati sellega negatiivset rekordit. Ajaloo suurimaks allajäämiseks on seni olnud Soome käest 1922. aastal saadud 2:10 kaotus.

Sel korral hakkasid asjad viltu vedama juba alguses. Saksamaa asus juhtima 10. minutil Marco Reusi tabamusest. 17. minutil suurendas eduseisu Serge Gnabry. 20. minutil lõi juba 3:0 Leon Goretzka.

Turmtuli aga jätkus. 26. minutil realiseeris penalti Ilkay Gündogan. 37. minutil oli taas täpne Reus. Skooriga 5:0 avapoolaeg ka lõppes.

Teisel poolajal lõi Gnabry 62. minutil enda teise värava. 79. minutil oli täpne vahetusest sekkunud Timo Werner ning 88. minutil vormistas lõppskoori terve kohtumise aktiivne olnud Leroy Sane.

Eesti jalgpallikoondis tuleb taas väljakule 6. septembril, kui EM-valiksarjas võõrustatakse Valgevenet. Eestil on praegu tabelis kolmest mängust kolm kaotust. Valgevene on kaotanud kõik neli mängu.

Kuidas Saksamaad peatada?

Erinevalt laupäevasest kohtumisest Põhja-Iirimaaga asetab Reim Eesti koondise kõigi eelduste kohaselt väljakule viiemehelise kaitseliiniga, kus keskkaitsjateks on Karol Mets, Madis Vihmann ja Joonas Tamm. Lisaks neile täidab väljaku keskosas suurelt määralt kaitsekohustusi ka Artjom Dmitrijev.

Just selles mängus tunneb Eesti suurt puudust Ragnar Klavanist, kelle kohaloleks oleks võimaldanud Karol Metsa liigutada Dmitrijevi kõrvale teiseks alumiseks poolkaitsjaks - praeguse koosseisu juures alustab Dmitrijevi kõrval ilmselt Mattias Käit, kelle ampluaa on selgelt ründavam ja loovam. Mine tea, ehk ongi see hea. Teoorias on Reimil võimalik keskkaitsesse panna ka Märten Kuusk või alumiseks poolkaitsjaks Vladislav Kreida, andis peatreener ju eelmise mängu järel mõista, et kavatseb selles tsüklis mänguaega jõulisemalt ka tulevikumeestele jagada.

Kui siinkirjutaja eilsel pressikonverentsil selle kohta küsis, vihjas Reim aga sellele, et täna me liiga pealesunnitud noorenduskuuri siiski ei näe. Ja õige kah - see oleks nii kõva vastase vastu juba enne võitlust rätiku ringi viskamine. On oht, et kui mõni noor mängija nii sügavasse vette visata, saab ta lihtsalt šoki.

"Läheme platsile nende mängijatega, kes mulle ja abilistele tunduvad kõige rohkem valmis. Mitte ainult kogemuste, vaid ka füüsilise poole pealt. Palju meetreid tuleb joosta ilma pallita ja tuleb olla vaimselt tugev. Ühest küljest on vaja värskust, aga ka tarkust."

Reimi sõnad füüsilisuse koha pealt tekitavad mõtte, et võime vabalt näha seda, kuidas võrreldes laupäevase mänguga vahetatakse välja meie äärekaitsjad. Taijo Teniste ei kestnud ära kogu mängu Põhja-Iirimaagagi, Ken Kallaste on aga Artur Pikaga võrreldes just füüsiliselt pisut võimekam. Oleme sellist käiku varemgi näinud - näiteks mullu sügisel Rahvuste liiga viimastes mängudes, kui esmalt võõrsil Ungari vastu alustasid Pikk ja Teniste, kolm päeva hiljem Kreeka vastu (1 : 0 võidumängus, muide!) aga Kallaste ja Kams.

Bussi parkimine pole häbiasi

Paratamatult võib oodata, et Saksamaa paneb Eestile peale kõrge surve ning seda nii palliga kui pallita. Meie viiemeheline kaitseliin langeb ilmselt väga oma karistusala lähedale, sest sakslaste ründajad on kõik välejalgsed ning valmis kaitseliini taha saadetud läbisööte noolima. Madalale langemine, kaitse betoneerimine ja piltlikult öeldes hinge kinni hoidmine on lihtsalt meie parim võimalus nii kõva vastase vastu mingisugustki tulemust loota.

Ei tasu muidugi unustada, et väga madalale langemine toob omakorda kaasa teistsuguseid probleeme: peamine ilmselt see, et kui palli kätte saame, siis ei ole seda sageli kuskile panna ning vastaste surve muutub seetõttu väljakannatamatuks. Seetõttu tuleb leida tasakaal, kuid see on paganama keeruline.

Reim: "Me ei lähe ju kaotama, aga teame, millised meie võimalused on. Aeg-ajalt sunnitakse bussi parkima, aga tänapäeva jalgpallis ei ole see enam nii üllatav või eriline, sest ka suured klubid ja riigid pargivad bussi. Loomulikult on mängus perioode, kus meid on surutud kasti juurde. Tuleb hakkama saada."

Mida teeme vasturünnakutel?

Palli kätte saades on Eesti parim võimalus sakslasi nõelata kindlasti kiiretest kontrarünnakutest, mistõttu võib oodata platsile näiteks Henrik Ojamaad, kes laupäeval ei mänginud ning on juba seetõttu kindlasti mängunäljane. Kõige huvitavam küsimus on aga ehk hoopis see, mis saab Põhja-Iirimaa vastu suurepärase esituse pakkunud Konstantin Vassiljevist. Viiese kaitseliini juures on talle väljakul kohta olnud keeruline leida, kuid tema kvaliteet oli laupäeval sedavõrd silmatorkav, et Reimil on tema algrivistusest välja jätmine päris keeruline. Paraku tuleb seda ilmselt teha.

"Peab rahulikult mõtlema, et kas ja kuidas temast kõige rohkem kasu on," vihjas Reim pigem võimalusele, et Kostjat nähakse selle kohtumise eel vahetusmängijana.

Kui Ojamaa vasakul äärel oleks mõnes mõttes loogiline valik, siis paremal äärel on vähemalt paberil veelgi loogilisem valik Sergei Zenjov. Kuigi koondise fännid on Zenjovi palju kritiseerinud tema esimese puute, luhatud võimaluste ja mille kõige veel eest, siis viimastes mängudes on eriti hästi olnud näha, kui palju ja kohusetundlikult teeb Zenjov võrreldes nii mõnegi teise ääreründajaga kaitsetööd. Ja sakslaste vastu tuleb seda tagasitööd teha oi kui palju...

"Meil on ka plaan, kuidas rünnata Saksamaa vastu, aga neid võimalusi ilmselt ei tule väga palju. Mängijad peavad kõigepealt seda mängu nautima. Kui läheme väljakule, et ohohoo, kes meil vastas on, siis on raske. Panna Eesti särk selga ja esindada riiki võimalikult hästi - see on nauding, mis jääb eluks ajaks meelde. Tuleb seda rasket tööd nautida," märkis Reim.

Äärtele on Reimil tegelikult valikuid teoorias kõige rohkem: põhjaiirlaste vastu tegi seal näiteks täismängu debütant Vlasi Sinjavski, noortest meestest on selle positsiooni pallurid veel ka Martin Miller ja Mark Oliver Roosnupp, lisaks veel ka kogenud Sander Puri. Laual on mõistagi ka variant, et Ken Kallaste liigutatakse äärekaitsest äärepoolkaitsesse, kuid see läheks ehk juba natuke liiga pehrssonlikuks ja kaitsvaks kätte. Aga kus siis veel kaitsta, kui mitte selles mängus?

Tipuründes on kõige loogilisem valik Rauno Sappinen, kuivõrd Põhja-Iirimaa vastu jättis ta endast selgelt parema mulje kui debütant Erik Sorga.

Eeldatavad algkoosseisud:

Tabeliseis:

Sakslased jäid viisakalt üleolevaks
Saksamaa koondise pressikonverentsil puudutati mõistagi peamiselt nende enda meeskonna tegemisi - Eesti käis läbi vaid paaril korral ning viisakuste tasemel. Väikese spordivigastuse tõttu aja maha võtma pidanud peatreeneri Joachim Löwi asemel täidab selle koondisepausi asemel tema kohuseid abitreener Marcus Sorg.


„Peame olema tähelepanelikud ja valmis, eestlased on tugevad vastased, kes mängisid näiteks Ungariga 3 : 3 viiki. Kindlasti tuleb meil kõvasti tööd teha, et nad alistada, nad on väljakul distsiplineeritud ja hea struktuuriga," kiitis Sorg, kuid sõnade tagant paistis välja rahulik, õrnalt üleolev enesekindlus.
Eesti koondise poolehoidjaid Mainzis 400
Mainzi pisut vähem kui kümme aastat vanale staadionile ei ole enam pileteid saada - mäng on juba tükk aega olnud välja müüdud. Sealjuures on kohal ka omajagu Eesti koondise toetajaid, keda on meie vutiliidu andmetel 400 ringis.


Eile õhtul reserveeris Eesti saatkond Saksamaal Mainzi kesklinnas lausa sinisärkide fännidele ja muudele asjapulkadele ühe Hispaania stiilis kõrtsi, kus laulu jätkus sügavateks öötundideks.


Kokku mahutab Mainzi staadion 34 000 inimest, kuid rahvusvahelisteks mängudeks kahaneb see arv 26 050-le: liigamängude ajal on Saksamaal lubatud seisusektorid, kuid koondisematšide ajaks tuleb need täita istmetega, mistõttu vähenebki mahutavus märgatavalt.