DELFI SAKSAMAAL | Eesti jalgpallikoondisel on täna haruldane võimalus tõusta mitteametlikuks maailmameistriks
Nimelt tegi Inglismaa jalgpalliajakirjanik Paul Brown 2003. aastal ära suure töö ning ajas näpuga vutiajaloos järge, alustades kõigi aegade esimesest koondisemängust Inglismaa ja Šotimaa vahel 1872. aastal. Alates esimesest võidust sai võitja enda kätte "tiitlivöö", mille sai mõni teine koondis ainult nii kätte, kui vöö hoidja alistada suutis. Viigi korral jääb tiitlivöö seda kaitsnud meeskonnale alles. Arvestatakse ainult A-koondiste kohtumisi.
Omapärasel kombel on selle arvestuse kõigi aegade liider Šotimaa, kes on pidanud lausa 149 tiitlimatši ning võitnud neist 86. Järgnevad Inglismaa (145/73), Argentina (105/62), Holland (87/52), NSVL/Venemaa (64/41), Brasiilia (71/38), Saksamaa (67/30), esikümne lõpetavad Prantsusmaa, Rootsi ja Itaalia.
Kokku on tiitlivööd vähemalt üheks mänguks enda käes suutnud hoida 48 riiki, sealjuures 1963. aastal kuulus vöö korraks näiteks mõnesaja tuhande elanikuga Hollandi Antillidele (praegune Curacao).
Hetkel hoiab tiitlivööd enda käes just nimelt Eesti tänane vastane Saksamaa, kes sai selle märtsis, kui alistas 3:2 Hollandi. Sakslased on praegust tiitlit suutnud kaitsta ühes mängus (2:0 võit Valgevene üle), Eesti on selles reas järgmine vastane.
Eesti jalgpallikoondisel pole sealjuures seni varem mitte kordagi õnnestunud "tiitlimängus" osaleda. Meie lähinaabritest on Soomel see võimalus olnud 15 korral (üks viik, 14 kaotust), Leedul korra (2007. aastal 0:2 kaotus Itaaliale), Läti pole säärast mängu veel mänginud.
Kihlveokontorid Eesti võitu aga absoluutselt ei usu: suurtes kontorites jääb Eesti võidukoefitsient üldiselt 70 kanti, mõnes välismaa kontoris kerkib see isegi üle 100 (!). Tuleb, mis tuleb - säärast võimalust pole Eestil igatahes varem olnud.
