"Rääkisime esiteks julgeolekuteemadel Ukrainas, kus on jätkuvalt üleval väga tõsine konflikt. Kuigi hetkel valitseb seal justkui õrn relvarahu, on selge, et väga arvestatav osa Ukraina territooriumist on jätkuvalt Venemaa poolt okupeeritud ning olukord on tõsine," rääkis Rõivas Londonis Delfile ja Eesti Päevalehele.

"Natuke puudutasime ka konflikti Süürias. Mul on hea meel, et Suurbritannia visioon selles osas on Eestiga sarnane. Me mõlemad näeme, et pagulaskriisi lahendamisel on odavam, efektiivsem ja ka inimlikum pagulaste endi suhtes investeerida senisest enam piirkondadesse, mis asuvad Süüria vahetus läheduses nagu Türgi, Liibanon ja Jordaania. Suurbritannia on juba suurusjärgus miljard naela investeerinud sellesse, et toetada Süüria pagulasi Süüria naaberriikides."

Rõivase sõnul räägiti põgusalt ka tänaõhtusest jalgpallist. "Loomulikult rääkisime ka jalgpallist. Kinkisin David Cameronile sünnipäevaks Eesti koondise särgi. Selge see, et me mõlemad ootame oma riigi meeskonna esitust suure põnevusega, aga loomulikult soovis ta ka meile ilusat mängu," sõnas Rõivas.

Rõivas kohtus täna Londonis ka NATO missioonil Afganistanis haavata saanud Eesti sõduritega, kellest paljud ka õhtul Wembleyle tulevad. Eesti peaministri päevakavasse kuulub veel TransferWise'i kontori külastus ning intervjuu andmine Sky News'ile.

Viis miljonit läks õigesse kohta

Küsimusele, kuidas võiks Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) presidendi Michel Platini tagandamine ametist 90 päevaks seoses võimaliku altkäemaksuvõtmisega mõjutada 2018. aastal Tallinnas toimuvat UEFA superkarikafinaali, mille korraldamiseks ja Lilleküla staadioni valmis ehitamiseks eraldas valitsus viis miljonit eurot, vastas Rõivas, et sellele peaks hinnangu andma Eesti jalgpalliliit.

"See on pigem küsimus jalgpalliliidule, kas need sündmused võivad selle konkreetse mängu saatust mõjutada või mitte. Mina olen jätkuvalt veendunud, et investeeringud Eesti spordi infrastruktuuri on väga vajalikud. Olgu selleks siis jalgpallistaadion, mis võõrustab rahvusvahelisi mänge, Tehvandi suusastaadion või tulevikus plaanis olev Käärikule multifunktsionaalse treeningkeskuse rajamine," lausus Rõivas.

Kas peaministrile tuli üllatusena, et debatt viie miljoni eraldamise üle Eesti spordiavalikkuses nii tuliseks läks? Paljud küsivad, kas jalgpallistaadion on ikka Eesti spordi suurim valupunkt, kuhu sellist summat panna.

"Kõigepealt on oluline teada, et otsustasime selle investeeringu teha mitte spordi eelarve vahenditest, vaid selle spordi eelarvele lisaks eraldada. Vähem tähelepanu on pälvinud, et me oleme panustamas ka teistesse spordirajatistesse nagu Pärnu Kalevi staadion, mille arendamiseks eraldame me järgmisel aastal pool miljonit eurot, samuti panustame Kaitseliidu lasketiiru valmimisse, et seal saaks pidada Euroopa tasemel võistlusi."

"Olen kindel, et nii kaua, kuni mina peaministri kohal püsin, kavatseme me sporti investeerida ka edaspidi," lisas Rõivas.