DELFI ATEENAS | Üle 180 koondisemängu näinud fänni hinnang Rahvuste liiga tsüklile: altminek

Ivar Eesmann, omade seas tuntud ka kui Vosem Nol, tegi koondisemängude debüüdi 1993. aasta 5. septembril, kui Kadrioru staadionit külastasid MM-valikmängu raames Portugal eesotsas Rui Costa, Joao Pinto ja Paulo Sousaga. Tänaseks on ta oma silmaga näinud üle 180 mängu, suurem number on eestlastest teadaolevalt ette näidata vaid ajakirja Jalka peatoimetajal Indrek Schwedel. Kui üldse kellelgi, siis võiks just temal tribüünilolijatest olla õigus (lepime kokku, et jalgpalli mängitakse eelkõige ikkagi fännidele!) midagi kobiseda.

"Loomulikult altminek!" annab ta hinnangu Eesti koondise väljakukkumisele Rahvuste liiga C-divisjonist. "Kõik näevad, et me ei vääri oma reitinguga positsiooni C-liigas, aga lootus ju oli. Spordi eesmärk ongi alati paremat tahta, mitte nõrgematega koos madistada."

Vosem Nol ei lootnud küll Rahvuste liiga alguses, et võidame alagrupi ära ja lähme EM-finaalturniirile Euroopat vallutama, kuid usk suuremale punktisummale kui 1, mis meil praegu viie mängu järel tabelist vastu vaatab, ometi oli. Neist viiest mängust neli on lõppenud meie jaoks kaotusega.

"Ega kaotus pole kunagi hea. Reim ütles viimase mängu järel, et poisid mängisid oma võimete piiril. Aga siis tuleb veel pingutada! Kas me peame siis ainult oma võimetele vastavalt mängima?" küsib ta.

Ennekõike valmistab Ivarile - nagu ilmselt kõigile Eesti jalgpallisõpradele - muret ründeteravuse puudumine. "Justkui ründaja oleks puudu," märgib ta. "Pall jõuab kuskile, aga ei jõua väravasse. Ei ole seda õiget meest, kes lööks. [Henri] Anier ei ole kõige teravam pliiats seal ees. Ma isiklikult loodaks väravate puhul [Mattias] Käidi peale, kui ta kunagi terveks saab. Või proovida ükskõik, keda teist. Miks mitte Purjet või Zenjovi? Ma ei tea nende füüsilist seisu nii täpselt, aga miks nad alati hiljem mängu pannakse? Miks meil juba teist mängu järjest Anier alustab? Tema ponnistus ei paista eriti kaugele välja."

Peatreeneri vahetus ei muudaks midagi. Materjal ehk mängijad jäävad ju samaks. Uusi pole kuskilt võtta.

Jalgpallifänn Vosem Nol

Eesti fännide virtuaalseks kogunemiskohaks kujunenud Soccerneti foorumis on viimastel aegadel vihjatud ka treenerivahetusele. Ivar küsib: mida see muudaks? "On arutatud, et paneme siis teise treeeneri. Aga materjal jääb ju samaks! Mängijate valik on Reimil, nagu ta on. Ei ole kuskilt teisi võtta."

Tänases mängus Kreekaga loodab Vosem Nol näha platsil uusi mehi, kes Budapestis platsile ei pääsenud. Tulemuse poolest rahulduks ta ka viigiga. "Mina tahaks Purjet näha. Ja väravas [Sergei] Lepmetsa. [Mihkel] Aksalu on kuidagi ebakindel olnud viimasel ajal. Hea, kui siit viik tuleb. Lootus on, et Kreekal on ka võibolla suurem surve läinud, sest nad ei pääsenud edasi. Aga jõudude vahekorda see ei muuda, nemad peaks ikka paremad olema," ütleb ta.

Budapesti väljakule hüppajat heaks ei kiida

Neljapäeval jooksis Budapestis Eesti - Ungari mängu lõpuminutitel väljakule üks Eesti fänn, suuremale osale Eesti toetajate sektorist täiesti tundmatu kuju. "Ei kiida heaks! Selline asi on jama. Võib ju võtta irooniana, et ta näitas Reimile, kuidas tuleb väravat lüüa ja Reim seda sellena ka võttis, aga fännide jaoks ei ole see aktsepteeritav. Minu meelest oli ta üldse esimest korda mängul. Mina teda varem pole kohanud," räägib Ivar.

Kuidas Vosem Nol endale nime sai?

"Töötasin kunagi ammu poes. Tekkis huvi triipkoodide vastu. Vaatan - kaks ühesugust pudelit Martinit, aga hinnad erinevad. Uurin, mis neil siis vahet on. Ühe kood algas numbritega 59, teine 80. Viimane oli Itaalia, järelikult Martini originaal," räägib ta lugu, millest fännide seas ringleb erinevaid versioone. Parem on ikka kuulda otse algallikast.

"Olime kord reisil Valgevenes. Meil oli kaasas fänn Papa, kokk. Ta tahtis seal süüa teha ja küsis, mis me poest ostame. "Osta Itaalia makarone," ütlesin. "Aga kust ma tean, et need Itaalia makaronid on?" küsib ta. "Vaata, kui 8-0 on peal, siis on Itaalia makaronid!" Siis ta üteski, et mina olen nüüd 8-0, Vosem Nol."